Mitmekesistamise meedet ohustab ebavõrdsus (2)

Põllumehed paluvad maaeluministeeriumil loobuda plaanist, millega riigi osalusega tootja saaks taotleda maaelu mitmekesistamise investeeringutoetust ilma omaosaluseta ja teisest taotlejatest 20 korda rohkem.

Maaeluministeerium plaanib lisada maaelu mitmekesistamise toetuse saajate siht­gruppi riigi enamusotsustusõigusega äriühingud, MTÜ-d ja sihtasutused, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega ja teha neile suuri erandeid võrreldes teiste taotlejatega.

Plaani kohaselt ei nõuta nn avaliku sektori põllumajandus­ettevõtjatelt omaosalust, samas kui ülejäänud taotlejad saavad toetust kuni 50% projekti maksumusest. Samuti võimaldab määruse muudatus maksta avaliku sektori põllumajandusettevõtjatele kokku 3 000 000 eurot toetust, samas kui teistel on võimalikuks toetuse summaks kuni 150 000 eurot ehk 20 korda väiksem summa.

“Leiame, et meetme kogueelarvet arvestades ja teiste taotlejate maksimaalset toetussummat arvestades on avaliku sektori põllumajandusettevõtja maksimaalne toetuse suurus ebaproportsionaalselt suur,” märkisid eile maaeluministeeriumile läkitatud pöördumises Eestimaa talupidajate keskliidu juhatuse liige Kerli Ats ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. “Selline suunatud tingimuste kehtestamine pole kooskõlas hea tavaga ja tekitab olukorra, kus kõiki potentsiaalseid taotlejaid ei kohelda võrdselt ja ühtsetel alustel.”

Maaeluministeeriumi maa­elu arengu osakonna juhataja Merle Saaliste ütles, et muudatusega soovib ministeerium võimaldada investeeringuid, mis on pika perspektiiviga ja mille raames täidetakse avalikust huvist tulenevaid ülesandeid.

Näitena võib tuua SA Eesti Maaelumuuseumid, mis aitab säilitada hobumajanduse traditsioone Toris ja toetab ka Eesti ohustatud hobusetõugude säilimist.

Avaliku sektori põllumajandusettevõtja toetuse maksimaalne suurus on Saaliste sõnul võrreldes teistega suurem, kuna eeldatavasti kaasneb sellega laiem ja pikaajalisem mõju valdkonnale ja avalikkusele. Toetuse tulemusena tekib maapiirkonda olulisi turismisihtpunkte, mis eladavad piirkonna majandustegevust ja soodustavad töökohtade loomist.

Kerli Ats ja Romet Sõrmus märgivad aga, et selliseid tegevusi on seni rahastatud ja võiks ka tulevikus rahastada teistest fondidest EAS-i kaudu, kust sarnastel põhjendustel on toetatud näiteks Lotemaa loomist või suure vaateratta paigaldamist Tallinna.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 402 korda, sh täna 1)