“Mu vererõhk jupsib!”, “Pea valutab!”, “Mu lapsel on kõrge palavik, 38 kraadi!”. Kahjuks on üsna tavaline, et haigla erakorralise meditsiini osakonda tullakse ka siis või kutsutakse kiirabi koju, kui aidata saaks ka perearst või pereõde. Või ei ole arstiabi üldse tarvis. Piisab, kui võtta sisse tablett ja oodata vererõhu alanemist või valu vähenemist. Ning jälgida, et viiruse hankinud laps jooks piisavalt ja puhkaks.
Muidugi on igaüks oma tervise pärast mures, kui enesetunne pole see, mis ta olema peaks. Tasub aga mõelda, kas EMO ikka on see koht, kust abi otsima peaks. Võib-olla on keegi palju hädalisem, kes sel hetkel abi vajab.
Paraku on ka hüpohondrikuid, kel tegelikult eriti midagi viga polegi. Ning kelle suurim probleem on hoopis tähelepanuvajadus. Ja sel juhul kõlbab meedikutega suhtlemiseks pisimgi ettekääne.
Samas on ka teine äärmus – inimesed, kes mingil tingimusel ei ole nõus arsti juurde minema. Isegi viimases hädas mitte. Kuressaare haigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Mihkel Laidna sõnul on muret tekitav fakt, et aina rohkem jõuab EMO-sse raskes ja üliraskes seisundis patsiente, kes oleksid tohtrite abi vajanud juba palju varem.
Loading ...
Kus sa siis julged kuhugi pöörduda, kui isegi lehes tehakse häbi-häbi selle eest! Nii ei mindagi enne arstile kui kusagil keegi teine sind poolsurnuna leiab!
Perearsti juurest ei saadeta isegi vereproovi andma ega mõõdeta vererõhku. Kirjutatakse lihtsalt mingeid ravimeid ja ole rahul. Tähendab: piinle edasi.Siis sattudki EMO-sse.
Mul vedas, sattusin Erik Ojari juurde ja imetlesin mõistvat professionaalsust.
Parem küsige miks inimesed lähevad otse EMOsse mitte perearstile! Sest perearstilt viimasel ajal tõesti enam abi ei saa. Käsimüügiravimeid oskab igaüks ise ka osta ja seda abi oskab apteeker ka anda. Aga korralikke analüüse või protseduure saada on kunsttükk. Tehakse küll vereproov, mis on alati korras aga mida seal tegelikult analüüsitakse…Ja siis kui haigus kaugele arenenud imestab perearst, et kust see haigus siis nii järsku tuli. Ilmselt on pandud petearstide õlule liiga suur koorem, mida nad kanda ei suuda, sest näha on et pole vahendeid, teadmisi ega motivatsiooni. Seega ei tasuks inimesi hurjutada kui loodetakse abi mujalt näit. emost, saada.
Kõik oleneb suhtumisest ja suhtlemisest.On toredaid ja tublisid teadmiste ja hoolivusega arste, kuid on ka neid, kes vaatavad haigele otsa tuimade kalasilmadega või lausa üleolekuga ja sellisest hoiab igaüks eemale.Pole parata,EMO arstid on just osade perearstide pärast , kelle juurde haige pöörduda ei taha, ülekoormatud.Mõistan neid ja saan aru,et tegelikult tehakse neile ülekohut ja sunnitakse peale tööd, mida nad tegema ei peaks,kuid mõtlen ka haigest,kes ei taha arsti nähvakat suhtumist rohkem enam tunda.Kuhu sa hing hädaga ikka lähed? On küllalt neid, kes jäävadki koju ootama mingit lohutust.Kas tulevad tuttavad ja leiavad haige raskes seisundis ja kutsuvad kiirabi või jõuab surm ulatada oma abikäe.Meditsiin on ala, millest kõik teavad kõike ja on targemad igast arstist.Mina aga tahaksin rääkida hoopis lennundusest,sest näen, kuidas iga päevlennukid taeva alla valgeid jutte jätavad ja sellest teadmisest rääkimiseks on ükskord küll.