Kas peame punaste pühi? (12)

Erki Aavik

“Käitugem väidetavas vabas riigis vabade kodanikena ja pidagem igaüks pidu ja pühi, nii nagu ise õigeks arvame,” kirjutab naistepäeva eel muusika- ja majandusharidusega saarlane Erki Aavik.

Rahvusvaheline naistepäev pakkus varasemal ajal palju lus­ti, nii otseselt, st riikliku pühana ja sellega kaasneva (vaat et kohustusliku) joomapeona, kui ka sellest ajendatud tuhandete anekdootide kujul, millele iga järgmise aasta märts alati kuhjaga lisa tõi.

Sagedane teema, nii naljaga pooleks kui ka tõsisemalt, oli see, kas naised oma õiguste eest võideldes tõesti rohkem ei saavutanud kui vaid ühe päeva kolmesaja kuuekümne viiest?! Ja ülejäänud päevad? Ikka vana hea kristlik 3 K-d ehk Kirche, Küche, Kindern (kirik, köök, lapsed).

Protestipäev juba 1909. aastal

Paar sõna ajaloost ja asjaoludest. Kuigi meie, kunsti- ja muusikatudengid ning noored artistid, nimetasime naistepäeva Clara Zetkini sünnipäevaks, teadsime haritud inimestena muidugi, et ei Claral ega Rosa Luxemburgil pole selle päevaga pistmist. Sünnipäevadega samuti mitte (kuigi Rozalia Luxem­burg sündis 5. märtsil (1871), kuid see on juhus). Need kaks aktiivset naist olid sotsialistid, marksistid, kommunistid ja feministid ja mida kõike veel, kuid naiste õiguste asjus protestipäev algatati 1909. aastal koguni New Yorgis. Järgmisel, 1910. aastal oli asi juba Euroopas käsil, Kopenhaagenis, kus II sotsialistliku internatsionaali eel korraldati rahvusvaheline naiste konverents. Ning 1911. aasta 19. märtsil peeti naistepäeva juba Saksamaal, Šveitsis, Austrias ja muidugi mõista alati tolerantses Taanis.

Üsna jõuliselt korraldati 8. märtsil igasuguseid marsse, proteste ja streike 1914. aastal. 8. märts oli arvatavasti valitud seetõttu, et see oli tol aastal pühapäev. Maailmasõda, mis puhkes sama aasta suvel, tegi vahe sisse ning riiklikuks tähtpäevaks kuulutati 8. märts Lenini juhitud ja punaseks pööratud Venemaal Aleksandra Kollontai eestvedamisel 1918. aastal.

Siit leiame taas kord küsimuse, kas kõik, mis nõukogude võimu aegsel Venemaal heaks ja õigeks kuulutati, on nõukogude okupatsiooni käes kannatanute meelest alati vale, vastaline, põlastus- või naeruväärne?

Võtkem ilus eestikeelne sõna seltsimees! Suurepärase sisuga, kandev, mitme võimaliku alltekstiga sõna! Kas sõna on süüdi, et sellest sai mitmekümneks aastaks venelaste товарищ’i meie vaste? Kas mõistame sõna üle kohut? Kes on süüdistaja? Kes on kaitsja? Ja – kõige tähtsam, kõige huvitavam – kes on kohtunik või kohtunikud ja mis võiks olla süüdimõistmise korral karistus? Ning kuidas seda ellu viia? Mulle meeldib väga oma häid sõpru oma seltsimeesteks nimetada, nendeks, kellega ma meelsasti seltsis olen, näiteks oma jahiseltsimehi – nendega olen ma lisaks veel ühes (jahi)seltsis.

Jäägem meesteks ja naisteks

Tänapäeval on õhtumaistes riikides suisa seadusega keelatud sugude vahel vahet teha (olgu – pisut lihtsustatud käsitlus, aga siia sobib). Kas naistepäeva tähistamine on vastuolus võrdõiguslikkust reguleerivate seaduste üldise mõttega? Ja kas ikkagi pole naiste jaoks solvav või koguni alandav, et neile pööratakse “ametlikult” tähelepanu ühel päeval aastas? Ja et tähelepanu pöörajad on päeva lõpus tavaliselt tavalisest väsinumad…

Nii palju küsimusi! Ja neid on veel palju rohkem. Ning enamasti pole neile mõistlikku vastust ning kindlasti pole ühelegi neist vastust, mis ei tekitaks uusi küsimusi.

Kas ignoreerime teemat? Teeme praeguse valitsuse kombel näo, et aktsiisipoliitika pole majandus- ja eelarveprobleeme loonud? Ei, me ei ole poliitikud ja me ei pea ausad ja õiged välja nägema, me võime ollagi ausad ja õiged ja terve mõistusega!

Mida see tähendab? Kõige rohkem seda, et käitugem väidetavas vabas riigis vabade kodanikena ja pidagem igaüks pidu ja pühi, nii nagu ise õigeks arvame. Veel suurem vabaduse väljendus on lasta teistel samamoodi oma vabadust nautida ja neid mitte hukka mõista, üleüldse – kui midagi mõista, siis lihtsalt mõista.

Naistepäevaks kõigile palju õnne. Lisaks soovitus jääda seadustest hoolimata meesteks ja naisteks ja meestena naistest igal viimasel kui päeval ja ööl lugu pidada, neid armastada ja nende eest hoolitseda! Ehk siis saame meie, mehed, mõnikord mõne asja natuke kergemini andeks…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 199 korda, sh täna 1)