Miks ehitus Pihtla suunas õitseb, kuid vastassuunda ei kiputa? (13)

Kui Pihtla maantee ääres käib eramuarendus suure hooga, siis Kihelkonna pool paistab valitsevat vaikelu. Mingeid suuremaid arendusi sealkandis ei toimu ja keegi ei paista ka plaanivat.

KODU VÄTTALE: Elamuehituseks eelistatakse Domus Kinnisvara konsultandi Sirli Loigu andmeil Kuressaares või sellest kuni 10 km kaugusel asuvaid krunte. Üks kena privaatne krunt on neil pakkuda näiteks Vättal – seegi asub ju populaarseimas kandis.
MAANUS MASING



Kinnisvaraportaalide andmeil on praegu Kuressaare ümbruses müügil 77 elamumaa krunti. Neist ligi 50 jääb Pihtla suunas linnast väljaliikumise trajektoorile ehk üsna kobaras Kudjapele, Muratsisse, Vatsküla kanti, aga ka mööda Kuivastu mnt liikudes Upale. Sõrve poole minnes on müügis mõned elamumaalapid Mändjalas ja Nasval ning teistes suundades on pakkuda pigem üksikuid hajali asuvaid elamumaid.

Hälin Niils

Compakt Kinnisvara maakleri Hälin Niilsi sõnul võib öelda küll, et Pihtla ja Muratsi kant on atraktiivne ning seda just noorperede jaoks. Põhjus lihtne – Muratsi ei asu linnast eriti kaugel ja nii ei pea vanemad väga pikki vahemaid autoga vurama, et lapsi kooli ja huviringidesse viia, selgitas Niils.

Compakt Kinnisvaralgi on Muratsi kandis Salumäe teel müügil kuus ilusa männimetsaga krunti. Samuti pakuvad nad sealkandis Männiku ja Varese tee krunte, kuhu Niilsi sõnul kerkivad loodetavasti varsti vahvad noorperede elamud.

“Arenemine ja arendamine käib põhimõtteliselt nii linna lähedal kui ka veidi kaugemal, kuid iseasi on, kui kiiresti vallast vastused tulevad ning kui kiiresti Männiku ja Varese tee kruntidele majakesed peale saab,” kõneles maakler. Läbirääkimised ses osas igatahes käivad.

“Nagu mainisin, on linna külje all elamisest huvitatud pigem noorpered nii saarelt kui ka mandrilt, aga kindlasti on teretulnud ka välisriikidest tulijad, kes soovivad endale näiteks suvekodu Pihtla või Muratsi kanti rajada,” rääkis Niils.

Hinnavahemik on linnalähedal maal tema hinnangul väga erinev, sõltudes nii krundi suurusest, mere lähedusest kui ka kommunikatsioonide olemasolust. “Aga 20 000 euroga saab hektarilise krundi männimetsas kätte küll,” kinnitas ta. Kihelkonna suunal Compaktil arendust ei toimu, kuid Hälin Niilsi sõnul müüvad nad siiski sealgi maju ja suvekodusid.

Pikalt juba populaarseim

Domus Kinnisvara konsultandi Sirli Loigu hinnangul on Kuressaare tore linn, mis valgub tõepoolest pigem laiali, kui tõuseb kõrgustesse. Temagi kinnitusel on populaarseim suund olnud juba pikalt Muratsi ja Upa poole. Maastik on seal hea ja teedevõrk piisav. “Samas on piirkonnad kohati juba arenenud nii kaugele, et edasi minna ei ole enam väga mõtet,” leidis ta. “Igapäevane sõit linna muutuks tüütavaks. Meie inimeste jaoks ei ole 15-minutiline autosõit nii normaalne nagu tallinlaste jaoks,” arvas Loik.

Tõsisem ehitamine ja arendamine käib tema sõnul linna piirest välja liikudes ikkagi peamiselt põhimaantee läheduses. “Kellelgi ei ole huvi ehitada mitu kilomeetrit hea kattega teed kuskile metsa, et seal siis arendusega tegelema hakata. See ei tasu lihtsalt ära,” selgitas ta.

Samuti ei taheta eriti krunte osta ja maju ehitada piirkonda, kus seda seni tehtud pole. Infrastruktuurid on ju välja arendamata ja elanikule oleks see lihtsalt ebamugav. “Selliseks möönduseks ollakse siiski valmis, kui krundi saab kätte väga hea hinnaga,” nentis Loik. Elamuehituseks eelistatakse Domus Kinnisvara kogemusel enim Kuressaare linnas või sellest kuni 10 km kaugusel asuvaid krunte. Kui eelnevatel aastatel vaadati krundi ostmise puhul valdavalt seda, kas vee-, kanalisatsiooni- ja elektriliitumised on olemas ning millised on kinnistu ehitusõigused, siis viimasel ajal on Loigu sõnutsi olulisemaks valikukriteeriumiks kujunenud ka juurdepääs kinnistule. “Seda peamiselt seetõttu, et hilisemate ehitus- ja kasutuslubade taotlemisel ning pangast laenu saamisel on see oluline,” tähendas ta. Paremini lähevad seejuures müügiks kõrghaljastusega kinnistud. Madalhaljastusega krunte ostetakse harvem ja nende hinnad on üldjuhul madalamad. “Saare inimesed armastavad privaatsust ja kui juba linnast välja kolida, siis tahaks oma hoovis oma asju ajada nii, et naabrid iga põõsa tagant välja ei kargaks,” kõneles Sirli Loik. “Ehk siis nagu inimesed ikka – tahetakse kõikide mugavustega privaatsust võimalikult väikese raha eest.”

Loik ei usu, et lähiajal võiks mingi väga suur arendamine ühtäkki suure pauguga käima minna.

Päevakorral on see iseenesest kogu aeg olnud ja linn ongi tasapisi n-ö laienenud oma piiridest väljapoole. Samas võib Loigu sõnul öelda, et 2017. aastal tõusis huvi elamukruntide vastu Saaremaal märgatavalt. “Põhjuseks on ilmselt see, et sobilikke valmis elamuid pole pakkuda piisavalt või on nende hinnad liiga kõrged,” nentis ta.

Saare maakonnas müüdi mullu pea poole rohkem hoonestamata elamumaid kui 2016. aastal – kokku tehti 151 tehingut. Toimus ka mitu komplekstehingut. Kuressaare linnas oli eelmisel aastal aga 34 hoonestamata elamumaa tehingut (neist kaheksa ei olnud vabaturutehingud), mis on 18 tehingu võrra rohkem kui aasta varem.

“2018. aastal kruntide tehingute arv ilmselt tõuseb, kuid päris buumiks ma seda ei nimetaks,” sõnas Sirli Loik. Ka elamute ehitamiseks väljastatud lubade arv on tema sõnul näidanud viimaste aastate jooksul tõusutrendi. Ühepereelamute ehitamiseks väljastati Saare maakonnas 2017. aastal 87 ehitusluba (2016. aastal 73 ehitusluba) ja 39 kasutusluba (2016. aastal 32 kasutusluba).

Peamiselt soetavad endale linna külje alla, olenemata suunast, elamumaa ikkagi noored pered ja kohalikud, kellel krediidiasutused piisavalt võimekust näevad, et laenu anda. “Kuna sobilikke elamuid pole pakkumises piisavalt või on nende hinnad liiga kõrged, siis mõeldakse aina rohkem krundi ostmisele ja ise sobiva elamu ehitamisele,” tõdes Domus Kinnisvara maakler. See on tema hinnangul ka rahaliselt mõistlikum, kuna ehitushinnad on tõusnud ja vana hoone renoveerimine on kohati sama kallis kui uue ehitamine.

Kuressaare piires on kruntide pakkumiste arv Loigu sõnul vähenenud – 2017. aastal oli keskmiselt pakkumises vaid 33–48 krunti. “Müüjad ei taha aga ka oma saagist ilma jääda ja müügipakkumiste keskmine hind on tõusnud,” tähendas Sirli Loik. Maakonnas, sh Kuressaares, on pakkumiste arv suuremas kõikumises, jäädes 69–96 krundi vahele. Linnalähedastes alevikes ja külades asuvate kruntide hinnad jäävad tema sõnul vahemikku 2–6 €/m2. Kaugemale jäävate kruntide hinnad on üldjuhul 1 €/m2 kanti.

Põgenike eest Saaremaale

Kinlux Vara maakleri Anli Alliksoon-Juursalu sõnul on Kuressaare praegu suurema surve all kui eales varem, sest elanikke tuleb siia juurde nii saare maapiirkondadest kui ka mandrilt. “Enam ei ole midagi imestada ka selle üle, et tuleb aina enam inimesi nii Kesk-Euroopast kui ka Skandinaaviast, kes põgenevad siia põgenike eest,” tõi Alliksoon-Juursalu välja huvitava nüansi. Siin on lihtsalt turvaline ja rahulik elukeskkond. “Tänapäeva inimesed soovivad tänapäevaseid elamistingimusi ning seetõttu on Kuressaare eelistatud elukeskkond.”

Kuressaare oma piirest väljapoole laienemise eelduseks on tema sõnutsi kommunikatsioonid ja ehitusvõimalus. “Kõige loogilisem laienemise ala on tõepoolest Pihtla suunas – teed, elekter, vesi, kanalisatsioon, keskküte ja tänavavalgustus on sealpool uute elamute ootel,” kinnitas ta, leides, et sealkandis on lihtne nende mugavustega liine lihtsalt jätkata.

Kihelkonna poole minnes jääb linnaga ühendatud kommunikatsioonidesse suur vahe sisse. Sinna kanti ehitades peab majaomanik kõik mugavused endale ise välja ehitama. Nasva poole minnes jääb aga vahele Linnulahe kaitseala ja Loode tammik.

“Samas on sel suunal Kuressaare linnal suurepärane töö ära tehtud – pean silmas golfiväljaku ala,” märkis Anli Alliksoon-Juursalu. Merikotka tänava ääres on kogu ala detailplaneeringuga paika pandud nii vesi, kanalisatsioon kui ka elekter, tänavavalgustus ja asfalttee. Samas on enamik krunte veel hoonestamata.

Alliksoon-Juursalu hinnangul on see ala kindlasti igat pidi tulevikuala. Seda juhul, kui silmas pidada kinnistute turuväärtust nüüd ja tulevikus. “Krundid on veidi kallimad kui mujal Kuressaares, kuid summeerides krundi ostu ja maja ehitamise, jääb maha müües natuke raha üle, mida ei saa Kuressaares ehitades alati reegliks pidada.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 550 korda, sh täna 1)