Punane kukk räsis saarlasi (7)

Kui Eestis tervikuna juhtus mullu tulekahjusid tunamullusest vähem, siis Saare maakonnas nende arv hoopis kasvas.

KOOLITUS KÄIB: Kuressaare päästjad Heiki Sink, Timur Lukats ja Madis Sepp vahuga kustutamise väljaõppel.
MAANUS MASING



Statistikaameti andmed näitavad, et kogu Eestis juhtus ülemöödunud aastal 4926 tulekahju, mullu aga 4554. Saare maakonnas oli 2016. aastal 78 tulekahju, üks neist hukkunuga, möödunud aastal oli tulekahjusid aga 88 ja hukkunuid kaks.

“Midagi rõõmustavat nendes mullustes arvudes ei ole,” tõdes Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe. “Kui ehk see, et elamiskõlbmatuks muutus vähem eluruume kui 2016. aastal.”

Päästeameti andmeil oli elumajade tulekahjusid Saare maakonnas tunamullu 17, neist üks Ruhnus ja üks Muhus. Mullused 19 eluhoone tulekahjud juhtusid kõik Saaremaal.

Lindmäe sõnul sõltub tulekahjude arv erinevatest teguritest, sealhulgas õnne soosingust või ebasoosingust.

“See, kas õnn jääb kestma või mitte, oleneb palju inimestest,” lausus Lindmäe. “Paistab aga, et meil, päästjatel, on ennetuse ja inimeste teadlikkuse tõstmise osas oma kodu ohutuse kohapealt veel päris suur töö teha.”

Suurim kasv endises Orissaare vallas

Lindmäe sõnul päästjad kõiki kodusid kontrollida ja sealseid elanikke nõustada siiski ei jõua, ka parima tahtmise juures mitte: “Meie oleme käinud sadades kodudes, aga kodusid on ju tuhandeid.”

Kuressaares juhtus mullu üks tulekahju vähem kui ülemöödunud aastal. Osas endistes valdades tulekahjude arv aasta varasemaga võrreldes kahanes, osas aga kasvas. Suurim oli kasv Orissaare vallas – nullilt kaheksale.

Lindmäe sõnul on tulekahjude statistikasse kirja läinud erineva raskusastmega juhtumid. “Ühe juhtumi puhul oli nii, et kuna tuld tehes oli siiber jäänud avamata, ei saanud tõmmet tekkida ja suits tungis tuppa,” rääkis Lindmäe. “Teisel juhul toimus aga suur ja tõsine tulekahju, milles hävis eluhoone kogu pööninguosa.” Ka Leisi valla tulekahjude statistikasse sai tunamullu kirjutada nulli, mullu aga numbri kuus.

Laimjala vallas oli möödunud aastal seevastu seitse põlengut vähem kui ülemöödunud aastal – tunamullu kümme, mullu kolm.

Päästemeeskondadel tuleb väljasõite teha muudelgi põhjustel kui tulekahjud: näiteks kutsutakse neid koristama tormi tõttu maanteele langenud puid ning liiklusõnnetuse korral õnnetusse sattunud inimesi sõidukist välja päästma, ära hoidma auto süttimist ja keskkonna reostumist.

Eraldi arvestust peab statistikaamet nende juhtumite kohta, kus päästjad on aidanud abitusse olukorda sattunud inimesi.

Kukkus diivanite vahele kinni

“Üks hiljutisi juhtumeid oli selline, kus inimene oli kukkunud kahe diivani vahele ega saanud ise püsti,” rääkis Lindmäe. “Teine, kes ise ei suutnud teda aidata, helistas häirekeskusesse ja kutsus abi.”

Aeg-ajalt kutsub päästjad appi ka kiirabi, kui omal jõul hakkama ei saa – näiteks siis, kui trepid on inimese kanderaamiga vedamiseks liiga kitsad või järsud.

“Möödunud nädalal oli selline olukord Valjalas, kus inimene oli kodus teadvuse kaotanud,” lausus Lindmäe.

Vaata graafikut õnnetustest SIIT.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 142 korda, sh täna 1)