Ärge jääge oma muredega üksi! (1)

Ave Kaal

Isegi suure empaatiavõimega inimene, kes pole aga diabeediga kokku puutunud, ei oska seda põdevaid inimesi ja nende probleeme lõpuni mõista,” ütleb Saaremaa diabeediseltsi juhatuse liige Ave Kaal.

Mullu sai Saaremaa diabeediselts 25-aastaseks. Paraku oli seltsi tegevus veel hiljuti soiku jäänud, aga möödunud aastast alates püüame selle tegevust uue hooga elavdada.

Praegu on seltsil liikmeid kolmekümne ringis. Lisaks dia­beetikutele endile kuuluvad meie seltsi lapsdiabeetikute vanemad. Kuna Saaremaa lapsdia­beetikute selts ei tegutse enam juba mõnda aega, leidsin, et meil on ju nii väike kogukond, et võiksime kõik ühes seltsis koos olla – nii nooremad kui ka vanemad, nii esimese kui ka teise tüübi diabeediga inimesed.

Oleme võtnud eesmärgi, et meie selts saaks kokku vähemalt kord kuus. Mina ise kohtun liikmetega sagedamini, kuna seltskonnad on seltsis erinevad – näiteks juba mainitud lapsdiabeetikute vanemad.

Jagagem infot ja kogemusi

Julgustan kõiki Saare maakonnas elavaid diabeetikuid ja nende lähedasi meie seltsiga liituma. See on hea võimalus teadlikkust tõsta, kontakte luua ja vahetada ning oma kogemusi jagada – ka ravivõimaluste osas.

Kui arstid tihtipeale soovitavad neid tooteid, mida hüvitab haigekassa, siis tegelikult on võimalusi märksa rohkem, kui Eestimaal leidub. Meie, dia­beetikud, kasutame ju ka selliseid abivahendeid ja insuliine, mida on võimalik saada üksnes välismaalt.

Seltsi kuulumisel on tähtis ka teine, emotsionaalne pool – siia tulles ja saatusekaaslastega kohtudes saad aru, et sa ei ole oma murega üksi. On teisigi sarnases olukorras inimesi, kes mõistavad sind, oskavad nõu anda ja toeks olla. Sest isegi suure empaatiavõimega inimene, kes pole aga diabeediga kokku puutunud, ei oska seda põdevaid inimesi ja nende probleeme lõpuni mõista.

Meie kokkusaamistel on ka hariv eesmärk. Näiteks käis meile tänavu veebruaris ja nüüd märtsis loengut pidamas dr Anti Kukkela. Tema loengutest olen ka mina saanud teada mõndagi uut ja huvitavat.

Loengud pakuvad uusi teadmisi

Teise tüübi diabeet tekib teatavasti sellest, et inimesel on pikka aega kõrgenenud insuliini eritumine. Tihtipeale ei kontrollita aga, kui suur see eritumine teatud eluetapis on, ega osata seda analüüsi isegi küsida.

Kui inimese vöökoht on rasvunud, on see juba selge märk, et suhkrutarbimine on liiga suur ning kuna keha ei suuda seda ära kasutata, muudetakse see rasvaks ning peagi võib juhtuda, et inimesel diagnoositakse dia­beet. Selle ennetamiseks on tähtis oma toitumine kriitilise pilguga üle vaadata.

Dr Kukkela sõnul on tihtipeale nii, et kui kehal on rasvade vaegus, haarab inimene kergemini süsivesikuterikka toidu järele.

Mida dr Kukkela jutule lisan: kui hakata rasvarikast toitu sööma, on tähtis teada, milliste rasvade rikast toitu peaks sööma ja millist tasub vältida. Menüüs peaksid esindatud olema nn head rasvhapped. Seega tasub päevalille- ja rapsiõli asemel tarbida külmpressitud oliiviõli, kookosõli, kalaõli, mis sisaldavad nn häid rasvhappeid. Neil on omadus kehas põletikku alandada. Diabeetikutel teatavasti on kehas madalaastmeline põletik. Paast on minu arvates liiga ekstreemne – diabeetikute puhul veel eriti. Selle kohta, kas paast tuleb konkreetsele inimesele kasuks, peaks otsuse tegema kindlasti arst.

Dr Kukkela rääkis neist moodustest, kuidas langetada veresuhkrut medikamentide abita. Teise tüübi diabeedi puhul, kus beetarakud on osaliselt säilinud ja inimese oma kõhunääre töötab, võib õigest toitumisest ja õigest füüsilisest koormusest väga palju abi olla. Seega tasub meie seltsi tulla ka selleks, et uusi teadmisi saada.

Kõik, kes soovivad meie seltsi liikmeks astuda või saada dia­beeti puudutavat infot, võivad minuga ühendust võtta meiliaadressil saare.diabeet@onlione.ee.

Meie seltsi järgmine kohtumine on 17. aprillil Saaremaa puuetega inimeste kojas. Kõik, keda diabeediteema puudutab – olete teretulnud!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 758 korda, sh täna 1)