Hülgekütid eksisid Rootsi

1935. aastal läks Liivi lahelt tormiga liikuma hakanud jääga kaotsi 20 Sõrve hülgekütti. Käivitati suurejooneline otsinguoperatsioon.

HÜLGEKÜTID: Sõrve kalurid ja hülgekütid kütitud hülgepojaga. Pilt on tehtud pea 10 aastat pärast artiklis kirjeldatud juhtumeid.
Saaremaa Muuseum



Hülgeküti amet oli enne II maailmasõda igati tavapärane nähtus. Kaluritele oli see talvine teenistus. Küttimisretked kestsid kaua ja tegemist oli üsna ohtliku ametiga. Seda ilmestab hästi 1935. aasta alguses Sõrves juhtunud üsnagi uskumatu lugu, mis toitis kohaliku ajakirjanduse esikülgi nädalajagu päevi.

1935. aasta talv oli külm. Meri siiski täitsa jääs ei olnud. See andis hea võimaluse hüljeste küttimiseks. Pärast vabariigi aastapäeva läks suur hulk kohalikke kalureid Sõrve rannast paatidega Liivi lahele. Hülgeküttimine käis toona paatidega, mida vajadusel ka jää peal järel veeti. Paadis hoiti varustust, saaki ning presendiga kaetuna kasutati seda ka ööbimiseks.

Osa mehi jõudis pärast paaripäevalist merel viibimist koduranda tagasi, kuid 27 kalurit koos seitsme paadiga (kolm mootorpaati, kaks aerupaati ja kaks purjepaati) jäid alanud nord-osti (kirde) tormi kätte. Torm lükkas jää Liivi lahest Läänemere poole liikuma.

Kaks tormi kätte jäänud paatidest koos nelja mehega said Sõrve sääre lähistel asuvaile Vesitükimaa laidudele pakku. Osa paatidest muljuti aga jäätükkide vahel puruks. Meestele jäi vaid üks pisike paat, mida veeti järel ja millega üle vaba vee sõideti. Paat kattus varsti jääga ja väsinud mehed ei jaksanud seda enam järel vedada. Mehed jätsid paadi maha ja üritasid ise jalgsi maale jõuda, mis neil vasturutanute toel ka õnnestus. Viis paati oli aga jätkuvalt kadunud.

Laevad appi

Nädal pärast õnnetust andis Sõrve päästejaama ülevaataja lõpuks häiret, kuid midagi eriti ette võtta polnud võimalik, kuna päästepaadiga kaugemale jääle minna ei saanud. Jääolud olid liiga ebakindlad…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 909 korda, sh täna 1)