Kuressaarlased maksavad toasooja eest 2009. aasta hinda (11)

Kui paljude kaupade ja teenuste hinnad on viimase kümne aasta jooksul oluliselt tõusnud, siis toasooja hind Kuressaares püsib praegu 2009. aasta tasemel.

ÕIGEL KURSIL: Pikki aastaid Kuressaare Soojust juhtinud Paul Leemet on aidanud saarlastel küttearvete pealt kokku hoida.
Maanus Masing



2009. aastal müüs ettevõte toasooja hinnaga 48,85 eurot/MWh, 2018. aastal aga 47,04 eurot/MWh, mis on viimase seitsme aasta madalaim hinnatase. Kuressaarest odavam on soojusenergia vaid Narvas, kõikjal mujal Eestis maksab see rohkem, mõnel pool isegi ligemale kaks korda. Seega saab öelda, et investeeringud, mille tulemusel hakati 1998. aastal sooja tootma kütteõli asemel hakkpuidust ja ehitati 2012. aastal elektri- ja soojus­energia koostootmisjaam, aita­vad Kuressaare toasooja hinda kontrolli all hoida, nagu ettevõtte juhid seda omal ajal lubasid.

Pärast koostootmisjaama valmimist kasvas hakkpuidu osatähtsus soojatootmises 80 protsendilt 95 protsendini. Et puit maksab kütteõlist vähem, on soojuse hind elanikele sellest ajast väikeste sammudega pidevalt allapoole tulnud.

Hinnatõusust pole pääsu

AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Paul Leemet ütles, et soojusenergia müügihind tõuseb või langeb vastavalt konkurentsiametis kooskõlastatud hinnavalemile – kui kütus odavneb, peab ettevõte langetama ka hinda. “Tean, et mitte kõik soojatootjad pole hinda langetanud, aga ilmselt on nende hinnavalem siis teistsugune,” nentis Leemet.

Kui Kuressaare soojatootja kütaks siiani kütteõliga, oleksid Kuressaare elanike arved Paul Leemeti sõnul märksa suuremad ja kütusemüüjad teeniksid saarlaste pealt märksa rohkem. Küllap oleks sel juhul Kuressaare võrgupiirkonnas ka vähem tarbijaid ja ettevõtte toodang väiksem. Samas oleks sellisel juhul Kuressaares eeldatavasti praegusest oluliselt rohkem elumaju kokkuhoiu saavutamiseks soojustatud.

Paul Leemet rääkis, et viimased viis-kuus aastat on Kuressaare Soojus kasutanud soojatootmiseks ainult Saaremaalt varutud puitu, enne seda veeti puukoort ja hakkpuitu sisse ka mandrilt. Et nõudlus küttepuidu järele kasvab, veavad siinsed puidufirmad küttepuud välja isegi rohkem, kui seda kulub siinseks soojatootmiseks. Nõudluse kasv viib puiduhinna üles ja sealt edasi paratamatult selleni, et Kuressaare Soojus on sunnitud soojuse hinda tõstma. “Hinnatõus on üsna kindel, kui palju täpselt, selgub siis, kui järgmise aasta kütusehanked on ära tehtud,” lausus Leemet. Hind võib kerkida tema sõnul kas aasta lõpus või järgmise aasta algul.

Pisut mõjutab soojusenergia müügihinda ka soojustorustike väljavahetamine. Et seni on nendeks töödeks kasutatud toetuste abi, siis on mõju hinnale jäänud väikeseks. Praegu käib torustike vahetamine Kudjapel Mereranna teel. Suve esimeses pooles algab torustike väljavahetamine Uue tänava kortermajade juures.

Konkurendiks soojuspumbad

Siiski võivad Kuressaare elanikud oma soojafirma üle vaid uhkust tunda, sest Kuressaare elanikest saavad odavama hinnaga toasooja vaid Narva elanikud.

Paul Leemet rääkis, et päris monopoolseks ettevõtteks Kuressaare Soojus end pidada ei saa. Nii leidub väiksemaid hooneid, kus pärast kaugküttega liitumise hinnapakkumisega tutvumist on otsustatud soojuspumba kasuks. Väiksematele objektidele on torustiku ehitus lihtsalt nii kallis. Suurematest objektidest kasutab soojuspumpa näiteks Warma autokeskus ja üks korterelamu Pikal tänaval pargi ääres. Paul Leemet möönis, et soojuspumba jooksevkulu võib kaugküttest isegi odavam olla, aga kõige aluseks on ikkagi eelnev investeering.

Samas oskab Paul Leemet tuua näiteid selle kohta, kuidas 1990-ndatel kaugküttest lahti öelnud korterelamud on ettevõtte kliendiks tagasi tulnud. Kaugküttele läks paar aastat tagasi pärast suuri elanike vahelisi vaidlusi Mooni 10 elamu, kus paar korterit jäi siiski veel oma lahenduste peale. Leemeti sõnul kasutavad omal ajal tsentraalküttest loobunud majade elanikud korteri kütmiseks väga eriilmelisi lahendusi. Mõni on ehitanud kamina, mis laseb suitsu välja korterelamu ventilatsioonikorstna kaudu. Teisel jälle on soojuspump seina peal. “Kellel on toru seinast, kellel katusest välja viidud ja ma ei usu, et seal kõik toad väga soojad oleksid,” lausus Leemet. Kokkuleppele kaugküttele tagasiminemise osas aga üldjuhul ka ei jõuta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 534 korda, sh täna 1)