Õigest valikust sõltub lapse koolirõõm

Tänasest kuni 31. märtsini võtab Saaremaa vallavalitsus vastu taotlusi 1. klassi minevatele lastele elukohajärgse kooli määramiseks.

EES OOTAB KOOL: Mudilasepõlve lõpetab lasteaedade ühine lustipäev rongkäigu ja kontserdiga lossihoovis. Tänavu toimub see kevadpäeva nime all
27. mail ja sellest võtab osa 17 valla lasteaeda. Pilt on eelmise aasta lustipäevast.
MAANUS MASING



Taotluse kooli määramiseks saab lapsevanem esitada elektrooniliselt (https://haridus.kuressaare.ee/?m=3, vastav link on leitav valla kodulehelt www.saaremaavald.ee) või ka paberkandjal, edastades allkirjastatud taotluse postiga või ise kohale minnes kas vallavalitsusse (Kuressaare, Tallinna tn 10, 2. korrus, haridus- ja noorsootööosakond, Helen Vainula) või kooli, kuhu vanem soovib oma lapse panna.

“Vallas või koolis sisestatakse paberkandjal esitatud taotlused registrisse, nii et kõik avaldused koonduvad ühisesse registrisse ehk andmebaasi,” selgitas vallavalitsuse üldharidusnõunik Õilme Salumäe.

Taotlusse märgib lapsevanem ka selle, kas ta soovib vallavalitsuse vastust saada e-kirjaga või tavalise postiga.

Kõik taotlused, olgu nad saabunud 15. või 31. märtsil, loetakse üheaegselt esitatuks.

Tähtis on registreeritud elukoht

Selle, kuhu kooli laps koha saab, määrab esiteks ära lapse elukoht, seejärel, kas selles koolis õpivad juba tema õed-vennad, ja kolmandana arvestatakse lapsevanema soovi.

Taotluses tuleb märkida kaks eelistust, nt kui esimene eelistus on Kuressaare gümnaasium, ei saa teine eelistus enam sama kool olla.

Kui avaldusi tuleb rohkem, kui soovitud koolis kohti, siis arvestatakse lapse registreeritud elukohta. Kui antud kooli piirkonnas on rahvastikuregistri andmete kohaselt rohkem lapsi, arvestatakse elukoha registreerimise aega, st kelle elukoha registreering on olnud varasem, sel on eelisõigus sellesse kooli saada.

Seda, millises koolis mitu klassikomplekti avatakse, Õilme Salumäe ja valla registrispetsialist Helen Vainula praegu veel ei ütle, nad ei teagi seda. Teada on ainult see, et praegu on kogu Saaremaa vallas rahvastikuregistri järgi 310 last, kes peaksid tänavu sügisel kooliteed alustama. Arvestades aga, et kuus last on juba varem kooli läinud ja 20 lapse puhul oli koolikohustuse täitmine edasi lükatud tänavusele aastale, peaks sel sügisel esimesse klassi minema 324 last. (Võrdluseks: praegu õpib Saaremaa valla koolide esimestes klassides 329 õpilast.)

“Kui palju neist 324 lapsest aga tegelikult kooli läheb, kui palju neist läheb kooli Saaremaa vallas ja kas on ka lapsi, kes tahavad minna nooremana kooli, või on lapsi, kelle puhul lükatakse koolikohustuse täitmine edasi, me veel ei tea,” selgitas Õilme Salumäe.

Samuti ei ole teada, kui palju lapsi tahab minna Kuressaare ja kui palju maakoolidesse. Teada on see, et 324 lapsest käib Kuressaare lasteaedades 187 last, kuid nende seas on ka neid, kelle elukoht on väljaspool linna. Muide, ka näiteks Kudjape laste lähim kool on Kuressaare gümnaasium.

Lõplik pilt, kui palju valla lapsi soovitakse panna Kuressaare ja kui palju maakoolidesse, selgub Salumäe ja Vainula sõnul ikkagi alles pärast 31. märtsi. Nagu seegi, mitu esimest klassi kusagil koolis avatakse ning kes saab soovitud kooli ja kes mitte.

Vastavalt põhikooli ja gümnaasiumi seadusele on klassikomplekti ülempiir 24 õpilast, aga omavalitsusel on õigus seda piiri kooli hoolekogu nõusolekul ja direktori taotlusel nii vähendada kui ka suurendada, kui selleks on põhjendatud vajadus.

Laps peab pääsema kooli bussiga

“Üks asi on vanemate soovid, aga me peame arvestama ka koolide füüsilisi võimalusi, seda, et rohkem lapsi osasse koolimajadesse lihtsalt ei mahu,” selgitas Õilme Salumäe. “Me peame ju tagama ka selle, et lastel säiliks koolirõõm ka pärast 1. septembrit, mitte nii, et võtame küll kõik sooviavaldajad vastu, aga tegelikult vaimne keskkond kannatab füüsilise ruumi vähesuse all.”

Ses mõttes võib lapsel olla suurem rõõm väiksemast kollektiivist, kus ka õpetajal jätkub igale lapsele rohkem aega. Ja kindlasti on lapsi, kellele sobibki väiksem kollektiiv paremini.

Oluline on ka see, et transport toetaks laste kooli jõudmist. Et lapsevanemad ei teeks valikut ainult selle järgi, kuhu kooli neil on kõige mugavam last viia. Pärast seda, kui lapsed on koolidesse registreeritud, vaadatakse üle, kust lapsed kooli käivad ja vajadusel pannakse koolibussid soovitud marsruudil sõitma.

“Bussiliiklus, sealhulgas koolibuss peab toetama seda, et laps saaks käia oma kodulähedases koolis,” toonitas Salumäe.

Kuigi taotlusi õpilasele elukohajärgse kooli määramiseks võetakse vastu 31. märtsini, ei tähenda see, et hiljem ei saaks enam taotlusi esitada. Siis ei pruugi aga last enam kodule kõige lähemal asuvasse kooli saada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)