Töötuid 10% rohkem (10)

Registreeritud töötute hulk Saare maakonnas on mulluse veebruariga võrreldes kasvanud koguni kümnendiku võrra.

LIHATÖÖSTUSE LABORIS: Kvaliteedikontrolli tööülesanded on seotud ka laboriga, kus eile toimetasid Virge Sarapuu ja Ivi Pajussaar.
Maanus Masing



Kui töötukassa andmeil oli Saare maakonnas möödunud aasta veebruari viimase päeva seisuga kirjas 673 töötut, siis tänavu samal kuupäeval oli neid 69 võrra rohkem ehk 742.

Kasv mulluse veebruariga võrreldes lausa 10,3%. See näitaja on Eesti keskmisest märgatavalt suurem – kogu riigis suurenes töötute hulk möödunud aastaga võrreldes 5,2%.

Töötud vallaametnikud

“Meie klientide arvu kasv on kindlasti tingitud jätkuvalt inimeste vajadusest hinnata oma töövõimet, kuid oma osa on ka haldusreformil,” põhjendas töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik. Tema sõnul lisandus suure Saaremaa valla tekkega töötute sekka hulk senistes vallavalitsustes töötanud inimesi.

“Konkreetset arvu ei oska ma öelda, kuna meil puudub statistika endiste vallavalitsuste liikmete ja ametnike kohta,” lausus Leppik. “Samas on inimestel olnud vajadus töötukassa teenuste järele – kaasa arvatud arvele tulla – väga erinevatel perioodidel.”

Saare maakonna töötuse kasvu protsent pole siiski Eesti suuremate seas. Hiiumaal kasvas töötute arv aasta taguse ajaga võrreldes koguni 54 inimese võrra ehk pea kolmandiku, 31,6%. Võrumaal lisandus töötute hulka 231 inimest mullusest enam ehk 20,5% rohkem, Tartumaal 430 inimest ehk 14,7% rohkem. Saare maakonda edestavad töötuse kasvu protsendi poolest veel Jõgeva-, Valga- ja Lääne-Virumaa. Järvamaa näitaja on sama suur kui Saaremaal (10,3%), seal oli mullu veebruari lõpu seisuga võrreldes 89 töötut rohkem.

Leidus aga ka neid maakondi, kus töötute arv oli hoopis väiksem kui aasta tagasi. Ida-Virumaal kahanes see mulluse veebruariga võrreldes koguni 687 inimese võrra ehk 9,7%, Läänemaal 63 võrra ehk 9,6% ja Raplamaal 42 võrra ehk 5,2%.

Tänavuse jaanuariga võrreldes oli veebruari töötute arv Saare maakonnas siiski pisut väiksem – seitse inimest ehk 0,9%.

Statistikaameti andmeil on Saare maakonnas 16-aastaste kuni pensioniealiste inimeste ehk tööjõu suuruseks ligi 16 200 inimest. Registreeritud töötuse osakaal moodustab maakonna tööjõust 4,6%. See näitaja on siiski veidi madalam kui Eesti keskmine 5,2%.

Kogu Eestis oli veebruari lõpus töötuna arvel 33 656 inimest. Täpselt aasta varem oli töötuid 32 132.

Töötajat pole lihtne leida

OÜ Saaremaa Lihatööstus otsib oma kollektiivi nelja inimest: kontoriruumide puhastusteenindajat, tootmise olmeruumide puhastusteenindajat ja kaht kvaliteedikontrolli.

“Seda, et suurenenud töötute arvu tõttu oleks lihtsam uusi inimesi tööle leida, küll öelda ei saa,” tõdes Tuule Grupi personalispetsialist Marion Vokk.

Kvaliteedikontrolli ametisse on aega kandideerida 31. märtsini. Tootmisruumide puhastusteenindaja ülesanne on koristada ruume survevee ja vahuga. Kontoriruumide puhastusteenindajal tuleb lisaks kontorile korras hoida nõupidamiste ruum, koridorid, trepid ja WC-d. Voki sõnul puhastusteenindaja ameti puhul kandidaatidele kõrgeid nõudeid ei esitata. “Paljusid asju saab ju õppida kohapeal,” lausus ta.

Kvaliteedikontrolli töö on valmistoodete kvaliteedinõuetele vastavuse hindamine. Näiteks kuulub tema ülesannete hulka toorainest ja toodetest proovide võtmine, füüsikalis-keemiliste analüüside tegemine ning tootmis- ja hoiuruumide temperatuuri kontrollimine. Selle ameti puhul on soovituslik rakenduslik eriharidus toiduainete tehnoloogia või keemia valdkonnas ning kasuks tuleb eelnev töökogemus laboratooriumis ja/või tootmisettevõttes.

Vokk möönis, et puhastusteenindajate kohtadele töötajate leidmisel võib ehk takistuseks saada see, et tööaeg algab alles pärastlõunast. Kvaliteedikontrollid töötavad aga argipäeviti 8-tunnistes vahetustes algusega kell 6, kell 8 ja kell 13.


KOMMENTAAR

Taavi Tuisk, Kuressaare ametikooli teabejuht:

Kui meie täiskasvanud õppija jääb töötuks näiteks seoses koondamisega, siis üldjuhul palub ta end koolist välja arvata, sest vastasel korral ei saa ta töötukassast töötuskindlustushüvitist. Selliseid juhtumeid on viimase aasta jooksul kindlasti olnud, nagu ka varem, aga meil pole selle kohta täpset statistikat.

Samas on töötukassa laiendanud võimalusi erialaoskuste omandamise toetamiseks. Mulle endale tundub, et inimesel, kes tahab töötuna uut ametit õppida, on selleks päris palju võimalusi, sealhulgas ka ametikoolis. Statistiliselt vaadates ei näe me praegu kasvutrendi võrreldes eelmiste aastatega töötukassa kaudu õppima tulevate inimeste hulgas.

Muidugi on selge see, et heade erialaoskuste ja hoiakutega inimesel on lihtsam tööd leida ja elus hakkama saada. Sellega me siin iga päev tegelemegi, et saarlased ja kaugemalt tulnud saaksid tööjõuturul hästi hakkama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 108 korda, sh täna 1)