JÄRJEST JULGEMAKS: Punahirved teevad kahju ka koduhoovides (20)

Aastast aastasse kõneainet pakkunud hirvekahjude teema on nüüdseks jõudnud põllu- ja metsameeste mängumaalt Järve-Mändjala piirkonna elanike koduhoovidesse.

Marvi Järv osutab punahirve kahjustustele viljapuul.
3x Maanus Masing



Järve küla elanik Marvi Järv rääkis, et punahirved on sealmail liikunud juba ammu, kuid mida aeg edasi, seda häirivamaks suurulukite massiline liikumine muutub. Marvi koduhoov on päris maja ligidal tihedalt öösel külas käinud hirvede jälgi täis. Õunapuu oksad on näritud, suvel käiakse üle peenardest ja murtakse aiaga ümbritsetud aiamaale.

Marvi Järve talukoht on üks neist paigust, mida hirvekarjad läbivad teekonnal Järve randa, tekitades Sõrve maanteel liiklusohtlikke olukordi. Eile kui Marvi Järvel bussi ootas, jalutas kaks hirve maanteel edasi-tagasi vaatamata sellele, et mööda teed lähenes buss. Alles pärast signaali andmist vaevusid uhked loomad lõpuks metsavahele lipsama. Järve hinnangul on hirvede arvukus kontrolli alt väljunud ja nende arvukuse reguleerimine tuleb võtta teemaks riiklikul tasemel.

Salme jahimeeste seltsi esimees Raivo Ess ütles, et Järve piirkonnas on hirvi tõesti palju. Küttimise seisukohalt muudab Järve küla tihe asustus ulukite laskmise keeruliseks. Lisaks ei luba üks kohalik elanike oma arvukatel maadel juba mitu aastat jahipidamist.

RMK Saaremaa metsaülem Jaan Prants rääkis, et hirvekahjud metsades suurenevad. Möödunud aastal Mullutu ümbruses olnud üleujutuste tõttu tekkis kõrgematel aladel suur hirvede kontsentratsioon, mille tõttu tekkisid piirkonnas omakorda hirvekahjustused. Inventuur kahjustuskohtades tehakse pärast lume sulamist. Tulenevalt lepingust on jahiseltsid varem maksnud hukka saanud puukultuuride eest hüvitist. Lisaks on jahimehed käinud abis uusi taimi istutamas.

Metsameeste esindaja Saaremaa jahindusnõukogus Rein Kirst ütles, et hirvede arvukus ületab kindlalt piiri, mis oleks mõistlik taluda. Hirved teevad märgatavat kahju nii metsamajandusele kui ka põllumajandusele, kavaldades üle kõikvõimalikke peletusvahendeid. Samuti juhtub hirvedega üsna sageli liiklusõnnetusi.

Kirstu sõnul ei nõustu jahimehed paraku keskkonnaagentuuri väljakäidud küttimissoovitustega. “Siinsed jahimehed hakkasid vastu ega tee seda ja jahindusnõukogul pole mingisugust võimu, et jahimehi sundida,” lausus Kirst, kelle sõnul ei saa vabast ajast jahil käivatelt meestelt ka ülemäära suuri arve nõuda. Kirstu hinnangul võib suur­ulukite ülemäärast arvukust pidada valitsuse tegemata tööks. Kui omavahel ulukifondi ja küttimislimiiti jagavad jahiseltsid ei saa ikkagi ulukite arvukuse reguleerimisega hakkama, tuleb jäägrid sisse tuua ja asi reguleeritakse ära, pakkus Rein Kirst. “Selline mökutamine on kahjulik majandusele.”

Hirvejäljed Järve küla
taluhoovis.

Kirstu sõnul on üsna kõnekas, et riigikogus loodi jahinduse toetamise grupp, seevastu metsanduse või põllumajanduse toetuseks seal mingit gruppi pole.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil möönis, et jahimehed ei ole seni hirvede arvukuse vähendamisega nõus olnud, vaid nad tahavad hoida olemasolevat arvu, vaidlused arvukuse üle korduvad aastast aastasse. “Tavalisele hobijahimehele piisaks ka oluliselt väiksemast arvust, aga ma arvan, et arvukuse kõrgel hoidmine puudutab paljuski ärihuvi,” sõnas Männil.

Ulukibioloog Tiit Randveeri sõnul pole kahtluski, et hirv on üliväärtuslik jahiloom. “Teda peetakse kõige ilusamate sarvedega elukaks ja loomulikult jahimeestele ta meeldib,” ütles Randveer. Kui panna hirvele tema mahamüümiseks jahi­külalisele külge hinnasilt, siis oleks see summa palju suurem kui põdra või metskitse puhul. Ka on hirv tähtis saakloom hundile, kelle kaitsmist peetakse Euroopas väga oluliseks.

Randveeri sõnul on maakondlik jahindusnõukogu see koht, kus arutada ja kokku leppida, palju hirvi tuleks lasta. See on nagu paavsti valimine kinnises ruumis, kust enne ei väljuta, kui uus mees on ametisse pandud. Jahindusnõukogus on esindatud metsameeste, põllumeeste, jahimeeste ja riigi huvid ning kellel vähegi on hirvede arvukuse osas pretensioone, võiks need anda käsitlemiseks jahindusnõukogule.


KOMMENTAAR

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi:

Punahirv on Euroopas laialt levinud sõraline. Sajandeid tagasi, soojema kliimaga aegadel, oli ta ka meie aladel tavaline liik. Eestisse, sealhulgas Saaremaale, on teda XX sajandil korduvalt sisse toodud. Saarte pehmetes looduslikes oludes tunneb hirv end väga hästi. Kui vaikselt soojeneva kliimaga kaasneb intensiivne ulukihoole (lisasöötmine, valikuline küttimine), looduslike vaenlaste vähesus ja intensiivse metsamajandusega üha laienev toidubaas, siis pole hirve arvukuse kiire, kohati juba probleeme tekitava tõusu üle midagi imestada. Lisaks põllu- ja metsakahjustustele konkureerib kõrge arvukuse ja agressiivse käitumisega hirv samadest elupaikadest välja ka meie suurima sõralise, põdra. On üsna ilmne, et hirv ei vaja Saaremaa tingimustes lisasöötmist. Metssigade suure hooldamisega kaasnenud probleemid peaksid kõigil veel silme ees olema. Selliseid konflikte on mõistlik ja võimalik vältida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 440 korda, sh täna 1)