SJS 50: Kärla jahimeeste seltsi suurim au ja uhkus on selle liikmed

Kärla kütid rõhutavad, et neil pole mitte lihtsalt jahi-, vaid jahimeeste selts, kus on esikohal oma liikmetele võimalikult meeldiva seltskonna ja vaba aja veetmise võimaluste tagamine.

KOGUNEMISPAIK: Kärla jahimeestest on Hirve kinnistul asuva töötlemisvarjaku juures end fotokaamera ette seadnud (vasakult) kükakil Jüri Mesila, Jürgen Tamm ja taks Terri, Neeme Sinimeri, Janis Niit ja samojeedi koer Moona, seisavad Aarne Mesila, Endel Pank, Urmas Trei, Kaido Teär, Kalle Voog, Madis Mets, Andero Saimre, Toivo Vaik, Reimo Prants ja Kalev Teär.
Küttide vahel on puust hüljes, mida jahiseltside võistkonnad pidid läinud suvel Karujärvel toimunud Saarte jahimeeste kokkutulekul kõik kordamööda aja peale lohistama nii maal kui ka vees.
MAANUS MASING

Seltsi üldkoosolek on omal ajal kokku leppinud, et üle 65 liikme seltsi ei võeta. Praegu on liikmeid 63, lisaks kaks kandidaati ehk n-ö vabu kohti rohkem ei ole.

Põhikirja järgi peavad seltsi liikmed omama jahialal kinnisvara või selle territooriumil elama. Aga see nõue puudutab uusi liikmeid. Seltsi kuulub ka väga staažikaid jahimehi, kes on kolinud mujale, aga sellepärast ei ole neid veel liikmeskonnast välja arvatud, räägib Kärla küttide pealik Aarne Mesila.

Vanim tegevjahimees on 1936. aastal sündinud Kalev Teär, kes vaatamata kimbutavatele terviseprobleemidele käib jahil iga ilmaga. “Kui vähegi võimalik, on ta alati hommikul rivis,” ütleb seltsi pealik. Ta lisab, et väga tublid on seltsi naisjahimehed, kaks neist on juba küttinud hirvepulligi.

Aktiivselt osaleb jahtidel üle poole liikmetest, esimestel jahtidel on kohal isegi 40 meest.

Seltsil on kasutada maakonna üks suuremaid jahialasid, millel merepiiri paraku ei ole. Linnujaht ei jää aga selle pärast pidamata – hanesid saab küttida põldudel ja pardijahti peetakse Kärla jõel. Mõned maaomanikud on Kärla jahialal küttimise ka keelanud, aga see jahipidamist siiani seganud ei ole.

Läbisaamine ja kontakt kohalike maaomanikega on seltsil üldiselt hea. Näiteks suurel maa-alal hobuseid kasvatavale Jaan Roodale antakse tema valduste lähedal toimuvast jahipidamisest eelnevalt alati teada. Turismijahti Kärla selts aga praktiliselt ei tee, võõrustab üksnes oma tuttavaid ja külalisi.

Hunte on arvatust rohkem

Kuna ka Kärla jahimaadel on sel hooajal hunt kütitud, tulevad paratamatult jututeemaks võsavillemid. Seltsi juhatuse liige Janis Niit ütleb, et Viidu kandis liigub kindlasti kolm-neli hunti, kuid tegelikku Saaremaal elavate huntide arvu on pea võimatu öelda. “Ma ütleks, et nende arvukus on suur,” sõnab ta, viidates, et on sel hooajal hunte oma silmaga näinud kolmel korral. Ühel korral viiepealist karja, teisel puhul üht täiskasvanud hunti kahe kutsikaga ja möödunud aasta esimesel jõulupühal oli tal võimalus hunti jälgida vähem kui 30 meetri pealt. “Mu oma maakodu juures, tuul oli ka soodne,” märgib ta. Võttes arvesse, et hunt end naljalt inimesele ei näita, usub Niit, et nende arvukus on oluliselt suurem, kui arvatakse. “Aastaid ei nähtud hunte üldse. Nüüd on see juba üsna tavaliseks muutunud,” nendib ta.

Mesila ütleb, et kui viis emast toovad sel kevadel igaüks ilmale viis kutsikat, siis on hunte juba kahekümne viie võrra rohkem. “Hundikutsikaga ei juhtu looduses suurt midagi,” sõnab Niit. Looduslikku vaenlast tal ei ole ja meie kliima teda nälga ei jäta. Üksnes kärntõbi on praegu see, mis kiskjaid kimbutab. Viimati Kõrkkülas lastud hunt oli samuti tõbine ja tabati sisuliselt küla vahel.

Kärla oli üks paiku, kuhu eelmise sajandi kuuekümnendatel noori metssigu toodi ja metsa lasti. Seltsi liige Toivo Vaik meenutab jahimeeste seltsi juubelikogumikus, et kesikute lahtipäästmisel ründas üks neist inimesi ja üldse oli sigadega seoses esiti palju hirmusid, kuna nende käitumist ei teatud. Kütid ronisid näiteks sigade varitsemiseks alguses suisa puu otsa.

Nüüd, kus sigade Aafrika katk mitmendat aastat Saaremaad laastab, on olukord piltlikult öeldes vastupidine. Mesila ütleb, sel aastal sigade laskelimiiti täis ei saadudki. “Kui teda ei ole, siis ei saa täis ka,” nendib ta. Sel hooajal kütitud sigadest on üle tosina olnud katkus, aga jahiaasta lõpus lastud sigadel katkupisikut ei tuvastatud. Kärla aladel polegi ajalooliselt metssigu väga palju olnud. Paistab, et toidubaas on väike, arvab Niit.

Hirvede arvukus on ka Kärla maadel praegu suur ja see tähendab ka looduskahjustusi ja talunike silorullide kallal maiustamist. “Isegi lauda juurde tulevad ja lõhuvad ära,” sõnab Mesila. “Võtaks siis ainult ühe rulli. Aga ta käib ju mitme kallal.” Silorullide kallale kipuvad hirved rohkem seetõttu, et lund on palju ja söögi kättesaamine raskendatud.

Ulukikahjud on Janis Niidu sõnul mitme otsaga teema. “Kui hirv on mingit põldu mööda eluaeg liikunud ja sinna pannakse ühtäkki raps kasvama, siis ega ta sellest lihtsalt niisama mööda ei jaluta,” sõnab ta.

Mehed nendivad, et tänapäeva tehnika ja nutitelefonid on juba nii head, et kogu aeg on võimalik jälgida, kus keegi asub ja kuidas ajajad edenevad. Raadiojaamade kaudu antakse infot, kuidas loomad liiguvad või kui metsas kohatakse seenelist või kui mõni auto kusagil metsateel liigub. Tänu tehnikale on jahipidamine tänapäeval ka tunduvalt turvalisemaks muutunud.

Oma maja väga ei ihalda

Oma jahimaja Kärla jahimeestel ei ole. Selle aset täidab seltsile kuuluv plats Kuuse külas, nime järgi Hirve kinnistu, kus on rajatud varjualune jahisaagi esmaseks töötlemiseks ja puhkekoht.

Me ei ole pidanud seni vajalikuks maja püstitada, ütleb seltsi esimees Aarne Mesila, kuid lisab, et tulevikus on see võimalus olemas. Ega jaht ei käi majas, vaid ikka metsas, muigab Niit. Mesila ütleb, et ühisürituste jaoks on võimalik ruume rentida ja Niit lisab muiates, et Kärla meeste jaoks on just jahipidamine see põhiline ühisüritus.

“Meie kõige suurem uhkus on seltsi liikmed. Ja meil on jahimeeste selts,” ütleb Niit, rõhutades sõna “jahimeeste”. “Esmane eesmärk on võimaldada oma jahimeestel jahti pidada. Sealt edasi tulevad kõikvõimalikud kohustused ja muud asjad.”

“Jahipäeva hommikul on tihtipeale omavahel nii palju juttu, et vaat et ei saagi jahile mindud,” lisab Mesila. “Eks see nali ja jutt käib muidugi päev otsa.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 374 korda, sh täna 1)