Vaktsiiniga puukentse­faliidi­viiruse vastu (7)

Kuna järgmisel nädalal algab kevad, on viimane aeg mõelda enda kaitsmisele puugihaiguste vastu, seda eriti Saaremaa, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa inimestel. Just neis piirkondades oli haigestumisi eelmisel aastal kõige rohkem.

Möödunud aastal oli puukborrelioosi haigestumuse poolest esikohal Saaremaa, kus haigusjuhtude absoluutarv oli 384 ja haigusjuhtusid 100 000 elaniku kohta 1152,9.Viimase näitaja poolest jäi edetabeli teisele kohale Hiiumaa. Haigusjuhtusid oli seal küll 57, ent nende arv 100 000 elaniku kohta 610,6.

Saaremaa oli esikohal ka suurima puukentsefaliiti haigestumise poolest. Haigestumisi endid oli küll 19, ent 100 000 elaniku kohta teeb see 57 haigusjuhtu.

2017. aastal registreeriti terviseameti andmetel Eestis 87 puukentsefaliidi juhtu, aasta varem 81. Puukborrelioosi diagnoositi 2016. aastal 1420 ja 2017. aastal 1963 korral.

Kui puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, siis puukentsefaliidi viiruse vastast spetsiifilist ravi ei ole ja haigestumise vältimiseks saab ennast lasta vaktsineerida.

Puukentsefaliidi viiruse vastane vaktsineerimine on tasuline ja koosneb kolmest doosist, mille järel tuleb vaktsineerida iga viie aasta järel ühe doosiga. Esmasel vaktsineerimisel tehakse kaks vaktsiinidoosi 1–3-kuulise vaheajaga ja kolmas doos 6–12 kuud hiljem.

Immuunvastuse teke antikehadena võtab aega – nädal pärast teise doosi manustamist on antikehade hulk piisav ja inimene ei haigestu. Selleks, et antikehade kõrge hulk püsiks, tuleb teha kolmas doos ja hiljem revaktsineerida ühe doosiga. Vaktsiin on Eestis pidevalt olemas ja vaktsineerida on võimalik igal ajal.

Marko Mägi,
Ida-Tallinna keskhaigla kommunikatsioonispetsialist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 707 korda, sh täna 1)