Koolivägivalla tõttu on algatatud kolm kriminaalmenetlust (6)

Kuressaare politseijaoskond on algatanud kolm kriminaalmenetlust vägivallategude uurimiseks Saaremaa koolides.

Kuressaare politseijaoskonna juht Rainer Antsaar ütles, et juhtumid leidsid aset erinevatel aegadel ning nii ründajad kui ka ohvrid olid õpilased. Antsaare sõnul ei ole laste kaitsmise tõttu võimalik neist juhtumitest lähemalt rääkida.

Ta rõhutas aga, et koolikiusamise puhul on väga tähtis selle võimalikult varases staadiumis äratundmine, et ennetada vägivallani viivaid tagajärgi.

“Kõige olulisem on märgata ja tunda huvi oma laste tegemiste ja käekäigu vastu ning võimalikult varakult sekkuda. Kõik lapsed kiusamisega paratamatult oma ea tõttu ise toime ei tule ja vajavad meie abi,” rääkis Antsaar.

Politseijuhi kinnitusel tegutseb politsei koostöös koolide ja vallaga igapäevaselt edasi, et selliseid kriminaalmenetlusi edaspidi üldse alustada ei tuleks. Nii on maakonnas käivitatud mitmeid piirkondlikke koostöövõrgustikke, kuhu kuuluvad kooli, lasteaia, noortekeskuse, valla ja politsei esindajad. Nende võrgustike liikmed saavad regulaarselt kokku ja otsivad lahendusi piirkonnas ilmnenud muredele ja probleemidele.

Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanema Meelis Juhandi sõnul on kiusamisjuhtumite tõttu politsei poole pöördunud nii kooliõpetajad kui ka sotsiaalpedagoogid.

“Kui koolis on toimunud kiusamine ja õpetaja on sellest teadlik, siis on selle klassi klassijuhataja tavaliselt politsei kooli kutsunud ja palunud kiusamise teemalist loengut lastele,” ütles Juhandi.
Loengutel räägivad politseinikud sellest, kes on kiusaja, mis võivad olla kiusamise põhjused ja millised võivad olla kiusamise tagajärjed nii kiusajale kui ka kiusatavale.

Samuti on politsei konkreetsete juhtumitega seoses konflikte lahendanud, suheldes mõlema osapoolega ja lastevanematega. On olnud ka olukordi, kus lapsevanem pöördub oma murega politseisse ja uurib, kuidas oleks lapsel võimalik koolis tekkinud konflikti lahendada.

Juhandi sõnul lapsevanemad üldjuhul ei soovi, et keegi karistada saaks, vaid et kiusamine lõpeks.
“Mõningatel juhtumitel oleme alustanud ka menetlust, kuid meie eesmärk ei ole karistamine, vaid pigem probleemi lahendamine vestlemise ja suunamise teel nii, et laps oleks tulevikus ise motiveeritud teistmoodi käituma,” lausus Juhandi.

Lastekaitseseadusest lähtuvalt peab meist igaüks, kes saab teada abivajavast lapsest, andma sellest teada lastekaitse- või sotsiaaltöötajale, kes peab omakorda viivitamatult hindama selle lapse abivajadust ja otsustama, kuidas teda aidata.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 205 korda, sh täna 1)