Saarlasest teadlane töötab välja uusi vähiravimeid (3)

Keemia ja geenitehnoloogia õppekava saarlasest doktorant Andre Koit (34) kaitses Tallinna tehnikaülikoolis doktoritöö, mis võib tulevikus anda uusi vähiravimeid ja tagada vähihaigete täpsema ravi.

ANDRE KOIT oli doktoritöö teemast korraga nii sisse võetud, et näeb nüüd oma tulevikku teadlasena.
RAUL MEE



Kui praegu alustatakse kõigi vähidiagnoosi saanute ravi sõltumata haigusfaasist enam-vähem ühesuguse standardraviga, siis Andre Koidu teadustöö annab lootust, et ühe vitsaga löömisest ei sünniks kasu asemel kahju.

Näiteks võib nii mõnigi vähialge jääda aastakümneteks väikeseks üksikuks koldeks ja harvadel juhtudel isegi taanduda. Seetõttu pole hea, kui intensiivset vähiravi hakkavad saama ka need, kes seda tegelikult ei vaja, sest ravi kõrvalmõjud võivad tervist kahjustada, kirjutas Eesti Päevaleht.

Keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi (KBFI) bioenergeetika laboratooriumi töörühmas tehtud doktoritöö uuris täpsemalt rinna- ja soolevähi agressiivsuse põhjuseid. Seda tehti unustuse hõlma vajunud meetodiga – geneetika asemel võeti ette energiametabolism ehk koe energiavahetus.

Teadlane rääkis, et tänapäeval usutakse väga palju geneetikasse, mille edendamiseks on investeeritud suuri summasid. “Usutakse, et geneetika annab kõik vastused ja geneetika on see, mis kõik haigused tekitab ja võib-olla ka parandab,” lausus Andre Koit. Viimastel aastatel on siiski mõistetud, et geneetika kõrvale on vaja täiendavaid meetodeid. Teaduskonverentsidel USA-s on Koit saanud sealsetelt teadlastelt tagasisidet, et siinne lähenemine vähiuuringule on suhteliselt unikaalne. Järgmistes teadustöödes on Andre Koit ja tema kolleegid võtnud nõuks luua tulevikus ravimid, mis arvestaksid täpsemini erinevate vähikollete agressiivsust ja oleksid seetõttu tõhusamad.

Andre Koit ütles Saarte Häälele, et vähiuuringute juurde viis teda vähki haigestunud pereliikme surm. “Kui sul on eluline kogemus, on motivatsioon asjaga tegelda suurem ja pikaajalisem,” sõnas Andre Koit.

Noore teadlase sõnul saab vähi läbi hukka ikka veel väga palju inimesi. Kas on põhjuseks eluea pikenemine, saastunud keskkond või elustiili valikud, aga vähihaigete arv kasvab. Kuigi teadus teeb vähiravis edusamme, on vähki haigestumisega seoses palju lahtisi küsimusi: mis läks valesti, miks läks valesti ja kuidas valesti läinud asja uuesti järje peale aidata.

Kallemäelt pärit Andre Koit on lõpetanud Valjala põhikooli ja Saaremaa ühisgümnaasiumi. Kõige paremini läks tal koolis keemias. Ülikooli sattus ta oma sõnul juhuse tahtel. Esimene valik oli minna arstiks õppima, aga bioloogiaeksamiga hilinemise tõttu ta sisse ei saanud. Seejärel omandas ta Tartu ülikoolis magistrikraadi orgaanilises keemias ja majanduses.

Soov oli studeerida ka meditsiini, aga selle asemel soovitasid õppejõud doktoriõppesse minna. Siiani ka ettevõtluses toimetanud Andre Koit oli doktoritöö teemast korraga nii sisse võetud, et näeb nüüd oma tulevikku teadlasena. “Elu on näidanud seda, et asjad loksuvad tagantjärele vaadates kuidagi arusaamatult ise paika,” rääkis Andre Koit.

Teadusmaailma sisenedes pole Andre Koit enda sõnul mitte kunagi põdenud selle pärast et pärineb väiksest kohast. “Tegelikult ei ole tähtis, kas ideed tulevad Valjala põhikoolist või Harvardist,” sõnas ta. “See, kes teadusesse läheb, see võistleb ülikoolidega üle maailma.”

Üks Andre Koidu doktoritöö juhendajatest oli saarlasest vähitohter Vahur Valvere, kelle sõnul on tema juhendatav väga intelligentne ja tark poiss. Samas on doktoritöö praktiline väärtus veel väike ning teemaga edasiminekuks tuleb kõvasti tööd ja vaeva näha.

“Praegu seda suure avastusena esitleda on natuke palju,” jäi Valvere akadeemiliselt konservatiivseks. “Nobeli preemiat selle eest ei saa.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 231 korda, sh täna 1)