Noor aardekütt tekitas hindamatut kahju (30)

Kohus mõistis eile tingimisi karistuse mehele, kes möödunud aastal rikkus kultuurimälestist ja kaevas Nõmpa külas üles ajaloolise Lihulinna.

ELARI NÄÄLIK tegi arheoloogiamälestise pinnasesse esimesel korral üle kümne, teisel korral ligi 20 sissekaevet ja eemaldas maapõuest kokku seitse erinevat metallist eset.
IRINA MÄGI ja
KEIDI SAKS /MUINSUSKAITSEAMET



21-aastast Elari Näälikut süüdistati selles, et 2017. a augustis rikkus ta kahel korral Kärla vallas Nõmpa külas asuvat kultuurimälestist, tuhat aastat tagasi rajatud linnust.

Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert rääkis möödunud aastal Saarte Häälele, et Saaremaa ajaloo uurimise ja arheoloogia valdkonna seisukohast tähendab noormehe mõtlematu tegu, et suur hulk teavet on jäädavalt kadunud. Nimelt ajas ta osa kaeveid kinni ning rikkus oma tegevusega oluliselt ja taastamatult arheoloogiamälestise kultuurikihti ning hävitas olulist teaduslikku informatsiooni. “Me ei tea, kust kohast ja milliseid leide on välja võetud. Linnuse kultuurkihi kahjustamine teeb ka edasise uurimise keeruliseks ning tervikpilti linnuse ajaloost on väga keeruline kokku panna,” selgitas Kangert.

Kohus mõistis Elarile karistuseks kolm aastat vangistust. Karistust ei pöörata täitmisele, kui mees nelja-aastase katseaja jooksul uut kuritegu toime ei pane. Katseajal on Elari kriminaalhooldaja järelevalve all. Menetluskuludena tuleb tal tasuda 870 eurot. Kohtuotsus jõustunud ei ole.

Mälestisel ja selle kaitsevööndis on muinsuskaitse­ameti loata keelatud nii kaeve- ja mullatööd kui ka otsinguvahendiga otsimine. Mälestisi tohib uurida ja kaevata vaid tegevusloaga arheoloog teaduslikke meetodeid kasutades, uuringuloa ja kooskõlastatud tegevuskava alusel. Sellisel juhul vastutab arheoloog iga oma liigutuse eest ja dokumenteerib kõik sammud.


Lihulinna linnus

Saaremaa kõige suurem ja Eesti suuremaid maalinnu. Lihulinn on ringvall-linnus, mille järskude vallide vahelisel õuealal asub kaks suuremat platood.

Lihulinna on arheoloogiliselt suhteliselt vähe uuritud, kuid 1984. aasta proovikaevamistel tuvastati kultuurkihi jälgi nii linnuse õue lõuna- kui ka kõrgemas kirdeosas. On oletatud, et kõrgemal platool võis asuda elamukompleks või linnuse kaitserajatiste osa. Linnuse vallides on tuvastatud nii palk- kui ka kivikonstruktsioone. Väljakaevamistel saadud leiud pärinevad 11.–13.sajandist, süsinikdateeringud ulatuvad 9.–10. sajandisse.

Allikas: Muinsuskaitseamet

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 140 korda, sh täna 1)