Vallavalitsus arutas Saaremaal ühtse vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamist (14)

Saaremaa vallavalitsus ja AS Kuressaare Veevärk pidasid nõu, kuidas viia ellu Saaremaa omavalitsuste ühinemislepingus võetud suund ühtlustada üle Saaremaa ühisveevärgi vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad.

Kuressaare Veevärgi juhatuse liige Aivar Sõrm ütles, et praegu kehtib ühendvalla piires 11 erinevat hinda eraisikutele ja teist sama palju äriklientidele, lisaks veel Ruhnu ja Muhu hinnad. Hinnatasemete vahe piirkonniti ulatub kuni kolmandikuni, olles üldreeglina madalaim linnas ja kõrgeim väiksemates endistes valdades. Sarnane proportsioon valitseb ka veeteenuse hinnavahes sõltuvalt tarbijast – sama kuupmeeter on ettevõtetele kohati kuni kolmandiku võrra kallim kui eraisikutele.

Sõrm märkis, et olemasolevate hindade juures võiks kuupmeeter veeteenust (1 m3 vett + 1 m3 kanalisatsiooni) maksta kõigile Saaremaa valla ühisveevärgi klientidele 2.90 + käibemaks. See tähendaks Sõrme sõnul olulist hinnatõusu Kuressaare linna eraisikutele, hinnalangust ärisektorile linnas ja mõlemapoolseid korrektsioone maapiirkondades.

Aivar Sõrme sõnul võimaldab seadus iseenesest küll era- ja ärisektori hinnavahede kaotamist, kuid regulatsioonina on see protsess muudetud keerukaks. Ehk siis kui era- ja ärisektorile on juba kord kehtestatud erinevad hinnad, saab neid vahesid vähendada tempoga 1/15 vahest igal kalendriaastal. Veeteenuse ühtse hinna kehtestamine ühendvallas eratarbijale tähendaks samas erinevate hindade pikaajalist säilimist ärisektoris. Lisaks kaasneb sellise matemaatika puhul ühtse erahinnaga ärisektori hindade pentsik ja kohati põhjendamatu hüplemine, selgitas ettevõtte juhatuse liige.

Samas on Aivar Sõrme sõnul olemas lootus, et lähiaastatel kaob ühtlustamisel nimetatud 1/15 aeglustamistempo nõue – sellisel juhul on võimalik viia ühtlustamine läbi oluliselt lihtsamalt ja kellelegi vahepeal põhjendamatult liiga tegemata. Sõrm lisas, et Saaremaa vallas rakendatava tariifipoliitika osas teeb põhimõttelisi otsuseid eeskätt omavalitsus ja nende arutelude aeg seisab ilmselt lähitulevikus ka ees.

AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Paul Leemet ütles, et põhimõtteliselt võiks ühtlustada ka soojusenergia hinna ettevõtte hallatavates katlamajades. Praegu on hinnavahe erinevates katlamajades üsna suur. Näiteks Kuressaares maksab soojusenergia ilma käibemaksuta 39,20 eurot/MWh, Orissaares aga 50,50 eurot/MWh. Lisaks Orissaarele tulevad edaspidi Kuressaare Soojuse alla ka Pärsama ja Leisi katlamaja. Et kõigis nimetatud asulates hakkaks kehtima võrdne soojahind, peab Kuressaare tarbija hakkama teistele peale maksma. Arvestades, et Kuressaare Soojuse kliendid tarbivad aastas soojusenergiat 65 000 MWh, Orissaare 3000 MWh ning Leisi ja Pärsama veelgi vähem, on mõju Kuressaarele tegelikult väike. “Iseasi, et konkurentsi­amet peab oluliseks kulupõhisust, aga arvan, et see on tõlgendamise teema,” sõnas Paul Leemet.

Saaremaa abivallavanem Mart Mäeker ütles, et soojus­energia hinda ei ole ühinemislepingus käsitletud ning toasooja ja veeteenuse küsimused on küllalt erinevad. “Soojuse hinna puhul on oluline tarbijate hulk. Seal, kus tarbijaid on palju, saab ka soojusenergia hind olla madalam ja vastupidi,” sõnas Mäeker.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 929 korda, sh täna 1)