Fotograafid hakkavad Saaremaa karu jahtima

Kohalikud loodusfotohuvilised on omakeskis välja kuulutanud vereta jahi, mille võitjaks tuleb piltnik, kes püüab esimesena objektiivi Saaremaal elava karu.

PÕDRAJAHT: Jahil osalejatel palutakse ettevaatlikud olla, kuna tegu pole kaisumõmmiku, vaid kiskjaga. Teisipäeva hommikul ajas ta Tagaverel otse Kuressaare-Kuivastu maantee ääres taga suurt põtra. Tiiu Tammiku erakordsest fototabamusest kirjutasime eilses Saarte Hääles.
Repro

Fotojahi algataja, fotograaf Valmar Voolaiu sõnul on karu elamine Saaremaal üsna ajalooline sündmus ning see peaks olema kindlasti jäädvustatud. Ta usub, et kui keegi selle teemaga palju tegeleb, on võimalus karu tabada olemas. Voolaid lisas, et Saaremaal pole tehtud häid pilte ka siinsetest huntidest. Ka see on omamoodi väljakutse.

30. märtsist 30. septembrini kestva võistluse pilt peab olema korraliku kvaliteediga. Rajakaamera fotod arvesse ei lähe. Fotograaf peab suutma ka tõestada, et tegu on Saaremaal tehtud pildiga.
Saaremaa tunnustatumad loodusfotograafid Karl Jakob Toplaan ja Martin Vesberg kinnitasid Saarte Häälele, et proovivad kindlasti karu pildile saada.

VERETA JAHIST saab rohkem infot FB lehelt “saaremaamomm”.
VALMAR VOOLAID

“See on nagu nõela otsimine heinakuhjast,” arvas Toplaan, kes kindlasti mõtleb mõmmiku tabamise peale. “Selline väljakutse on esitatud ja nüüd on motivatsiooni rohkem tegeleda ka. Kes esimesena pildi saab, see on ikka tegija,” naeris Karl Jakob.

Suurimaks abiks oleks igasugune info, kus karu nähtud on. See aitaks määrata võimalikku liikumistrajektoori. Toplaane sõnul karu iseenesest ohtlik ei ole, pigem kardab inimest.

Samuti mitmeid loodusfotoauhindu noppinud Martin Vesberg ütles, et küllap on vastärganud karu nüüdseks midagi põske saanud ning nii näljane ja ohtlik enam ei ole. Vesberg kavatseb oma sõnul ka kindlasti karu peale mõelda ja nuputada, kus võiks karu liikuda.

Eesti üks tuntumaid loodusfotograafe, eile Saaremaal viibinud Jarek Jõepera ütles Saarte Häälele, et karu pildistatakse tavaliselt varjes. See tähendab, et on koht, kus karud on käinud aastaid ja sinna on neile jäetud ka sööta. Ent ka sinna ehitatud varjest ei pruugi alati karu pildile saada. Tõenäosus, et karu Saaremaal metsas niisama pildile saadakse, on tema sõnul üsna väike. Jõepera ise on oma aastatepikkuse pildistamise aja jooksul kohtunud karuga ilma varjeta vaid ühel korral.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 045 korda, sh täna 1)