Muhulased napsasid saarlastelt metssigade küttimise rekordi

Lõppenud hooajal Muhus Liiva jahipiirkonnas kütitud 578 metssiga on uus Eesti rekord, mis ületab varasemat Laugi jahiseltsi tulemust poolesaja võrra.

KÕVA NUMBER: Heinart Laaneväli arvab, et sigade küttimise rekord võib muhulaste kätte jääda üsna pikaks ajaks.
MAANUS MASING



Muhu jahiseltsi esimees Heinart Laaneväli ütles, et kui eelmisel hooajal küttis selts kahe jahiala peale kokku 576 siga, siis tänavu pea kaks korda rohkem, 1038. Neist 578 Liiva ja 460 Tamse jahipiirkonnas. Märtsiski on juba üle 60 sea kütitud.

“Aga nii võimsalt ei lähe enam, on näha, et suuri sigu on vähemaks jäänud. Kesikuid veel on. Nii kaua kütime, kui sigu on. Nii nagu kord ette näeb. Juurde neid enam tulemas pole, sest Saaremaal neid pole enam,” rääkis Muhu küttide pealik.

“Muhu saar on igatpidi kõik konkurendid üle löönud,” nentis keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja, selgitades, et pinnaühikute ja sellises mõõdus jahipiirkondade arvestuses on tegu kindla rekordiga. Pinnaühiku kohta ei ole Eestis kunagi nii palju kütitud – 1000 hektari kohta 50 looma. Varasemad rekordid on alla kolmekümne.

Samaväärsete piirkondade võrdluses oli eelmine rekord – 529 siga – Laugi jahipiirkonna käes. Viiesaja ligi on mõnel aastal küttinud ka Nissi ja Haapsalu jahipiirkonnad, aga need on suuremad kui kaheks jahialaks jagatud Muhu saar kokku.

Ühel aastal on küttimisarv olnud suurem Harjumaa jahimeeste seltsi hallatavas Ida-Harju jahipiirkonnas – 775, aga siin tuleb arvestada, et tegu on Muhu saarest ligi kuus korda suurema, 120 000 hektarise jahialaga, mis jaguneb tosinaks väiksemaks piirkonnaks.


Kuigi Muhus kütitud sigadest üle 700 isendi olid aastased või vanemad, ei pea Veeroja usutavaks muhulaste arvamust, et tegu pole üksnes kohalike ulukitega, vaid saarel on varju otsinud ka loomad Saaremaalt.

“Ma ei ole kindel, et sead teavad katku eest pageda,” sõnas Veeroja. “Loomad võivad saarte vahel liikuda küll, aga et selline mass kokku on tulnud, seda ei tahaks väga uskuda,” lisas ta. Jahisurve võib karjad liikuma panna küll, aga küttimissurve on Veeroja sõnul ju ka Muhus. Samuti peaks Saaremaa-pagulaste hüpoteesi puhul olema Muhus suurem katkuleidude hulk, aga kahe taudiaasta jooksul on neid praeguseks ainult kolm.

“Ega vaielda kellegagi ei saa, sest sigadel silti kaelas pole, et ma tulin sealt või sealt,” ütles Laaneväli. “Aga see pole ühe mehe arvamus. Kõik ütlevad, et neid pole siin enne nii palju olnud.”

Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas tõdes, et kuigi maakonnas kütitud sigade hulgas on aina rohkem katku antikehadega loomi, ei saa taudi järeleandmisest siiski veel rääkida. “SAK-positiivseid sigu on viimasel ajal lastud nii Valjalas kui ka Lümanda ja Kihelkonna kandis. Pealegi on väljas veel talv, mis katku levikut pidurdab,” märkis ta ja lisas, et soojade ilmade tulekuga on alati täheldatud uusi haiguspuhanguid.

Statistika näitab, et maakond tervikuna sai metssigade küttimiskohustuse täis, aga selle taga on muhulaste töö. Saaremaal suutis limiidi täita vaid viis jahipiirkonda. Võimalike sanktsioonide kohta ütles Kuningas, et kui siga ikka ei ole, siis teda lasta ka ei saa. Uue hooaja küttimismahud määrab keskkonnaamet, mis tugineb juunis avaldatavale ulukiseire aruandele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 747 korda, sh täna 1)