SUUR MAA, SUURED ASJAD: Kevadised oravad (1)

neeme korv

Neeme Korv

Eelmisel nädalavahetusel nägin Muhumaal hommikul köögiaknast oravat. Uhke loom kargas eemal kaugel puult puule. Ta oli vaieldamatult üks uhke ja enesekindel orav, ehkki pelglik. Mul oli siiski kahju, et ma teda lähemalt ei näinud. Oleks piltigi teinud või nii. Käesoleva loo poliitiline kangelanna näib samuti praegu pisut ebalev ja kõhklev.

Kevadtalv tundub lõpmatuseni venivat. Venib, nagu näib venivat juhivahetus Reformierakonnas. Sest asi on ju paigas. Ühel päeval läheb kindlasti soojaks ja kiviaia ääres hakkavad õitsema sinililled. Niisamuti on kindlalt maha kuulutatud, et 14. aprillikuu päeval saab oravapartei endale uue juhi. Me kõik teame tema nime: Kaja Kallas.

Praegune interregnum kipub aga juba nagu ülearu pikka ootust põhjustama. Asi on selles, et ümberringi kogu aeg toimub miskit. Nagu kevadel ikka. Eriti niisugusel kevadel, millest jääb järgmiste riigikogu valimisteni aasta. Õieti juba vähem kui aasta.

Nii nagu tihased üritavad puudeladvus päikesekiirte soojuses trillereid üles võtta, nii säutsub ja siristab ka sisepoliitikas. Valitseb paras kakofoonia, millest üksikuid hääli on päris raske eristada. Muidugi – tuleb valida positsioone.

Erakondade populaarsuse reiting püsib juba kolmandat kuud üsna ühes augus. Reformierakond on ees, Keskerakond asub umbes kümne protsendipunkti kaugusel, heal positsioonil on ka EKRE. Teised rohkem virelevad. Aga kui kaua see nii jätkuda saab, eriti oravate liidriroll? Sel kevadel peetakse valimistulemuse seisukohalt väga olulised lahingud ning kättevõideldavad positsioonid võivad olla määrava tähtsusega.

Olen tähele pannud, et Kaja Kallas, Reformierakonna juht in spe, peaks juba hakkama vastama paljudele ühiskonda puudutavatele küsimustele. Selline on avalik ootus. Kui Eestis midagi olulist toimub, otsib hea ERR-i kolleeg Johannes Tralla tulevase esiorava oma praegusest ametikohast (Euroopa Parlamendi saadik) Brüsseli koridorist üles ja sealt ta Eesti asju siis kommenteeribki. Mõned kirjad erakonnakaaslastele (moodne poliitžanr) on ka läbi tilkunud. Erakonna uus peasekretär, kohe täitsa noviits Kert Valdaru on avalikkuse ette toodud.

Aga… Kõik see jääb praegu ikkagi kuidagi kaugeks ja hillitsetuks. Ma pole siiamaani tajunud neid jõujooni, millega Reformierakonda kui organisatsiooni valimisvõidule viima hakatakse. Võib-olla on vara. Võib-olla ei saagi kõrvaltvaataja seda tajuda.

Ent kangesti tahaks juba teada, kuidas Kaja Kallase Reformierakond välja nägema hakkab. Milline saab olema kuvand, milline poliitika. Kuidas positsioneeritakse ennast Keskerakonna suhtes? Kas võimalik koostöö tulevases koalitsioonis saab ka mingid valijale nähtavad eeltingimused? Kuidas käitutakse suurima opositsioonijõuna sügisel, kui valimisteni jääb veel hulk aega? Kuivõrd üritatakse valitsusliikmete vahele veel kaheteistkümnendal tunnil kiilu lüüa?

Ega´s midagi. Aprilli keskpaigani on aega, ootame rahulikult ära. Soojemad ilmad lõpuks ikka tulevad ja kevadised veed hakkavad voolama. Poliitika aga pisaraid ei usu.

Neeme Korv,
Postimehe ajakirjanik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 140 korda, sh täna 1)