IN MEMORIAM: Kalju Rahu

Kalju Rahu
15.05.1935 – 20.03.2018

“Ajakulg on kui alguse ja lõputa tee, millel astunud inimesed ning toimunud sündmused pidevalt silmapiiri taha kaovad. Nii sünnib ajalugu, kuhu püsima jäävad ainult olulised, mäletamist väärivad tegelased ja sündmused. Igale meist on antud kindel aeg oma elu elamiseks. Seda aega iseloomustavad kaks muutuvat suurust – pidevalt pikenev minevik ja samavõrra lühenev tulevik.”
Nii kirjutab Leisi kandis Roobaka külas sündinud Kalju Rahu oma 2014. aastal ilmunud raamatus “Roobaka mälestused”.

Tänavu kevadisel pööripäeval katkes Sinu aeg oma elu elamiseks. Su pidevalt pikenev minevik ei jätnud enam ruumi tulevikule. Sinu eluraamat sulgus.

Abikaasa Taimi, laste, lastelaste, arvukate õpilaste, kolleegide, suure suguvõsa ja Roobaka küla rahva mälestustes jäävad igavesti püsima Sinu targad nõuanded, ettevõtlikkus, oskus olla isa-ema eest õele ja kolmele vennale.

Tiigi talu paljulapselisest Rahu perest võrsunud poisi esimesed kooliaastad, mis algasid 1943. aastal, möödusid Roobaka mõisahoones asunud algkoolis. Kaks esimest klassi sai ta seal õpitud, kuid 1945. aasta sügisel lõpetas koolimaja põleng Roobaka mõisamaja eksistentsi. III klassi lõpetas Kalju Pärsamal, IV–VI klassi jälle Roobakas. Edasi jätkus Kalju koolitee Leisi Keskkoolis, mille lõpetas 1954. aastal II lennus.

Teadmishimuline noormees jätkas õpinguid Tallinnas, pedagooge koolitavas kõrgkoolis. Selle lõpetanud, töötas ta mõne aasta Kaarma koolis, siis Valtu koolis Raplamaal. Aastatel 1964–2000 oli Kalju Rahu Valtu kooli direktor. Seal tegi ta oma elutöö. Pärast pensionile jäämist oodati kooliperes teda alati asendustunde andma ja tarku nõuandeid pakkuma.

Pensionipõlves, mil jäi juba vähem ruumi tulevikuunistusteks, pöördus Kalju tagasi minevikuradadele ning hakkas kirja panema lapsepõlve ja noorukiaja mälestusi, kirjutama külalugu. Raamat “Roobaka mälestused” ilmuski 2014. aastal. Selle lõpetab Kalju sõnadega, millega innustab kõiki meid hoidma esivanemate pärandust: “Soovin Roobaka tänastele inimestele indu ning tahet hoida oma küla elujõulise ja arenguvõimelisena, hoida kasutuses esivanemate poolt raadatud põllud ja ehitatud kodud.”

Mõnikord seisatab hetk, kuhu sõnad ei mahu… Aitäh Sulle, Kalju, et olid meie küla sädeinimene! Head und Sul viimses unes, head teed Sul viimsel teel, kallis Kalju. Sind jääb meenutama igas kodus raamat “Roobaka mälestused”. Suurim aare meie küla ajaloost. Jääd igavesti meie mälestustesse, hakkame külaüritustel Sinust puudust tundma.

Roobaka külaselts

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 802 korda, sh täna 1)