Vene keisririigis ja Venemaal pärast revolutsiooni (2)

Oktoobrirevolutsioonist on möödas üle kümne aasta. Venemaal Leningradi oblasti Kolpino (hilisem Tosno) rajoonis Kurenäo külas elavad eestlased teevad oma igapäevast tööd – harivad maad ja kasvatavad loomi.

EESTIMAA PINNAL: Aktiivse noormehena tegeles lendurikutsest unistanud Alfred Otstavel purjetamisega, üks tema meelisalasid oli fotograafia ja ka aiandus.
ERAKOGU



Tasapisi eestlaste kogukond kasvab. Paastukuu 23. päeval tulisel draakoniaastal 90 aastat tagasi sünnib Otstavelite tallu teine poisslaps, kellele ema Juulie-Rosalie ja isa Peet panevad nimeks Alfred.

Veel ei oska XIX sajandil maa saamise eesmärgil Venemaale rännanud eestlased ja nende järeltulijad ette näha kannatuste aastaid, mida neil tuleb juba mõne aja pärast taluda. Väikese Alfredi ja temast aasta vanema venna Richardi lapsepõlveaastad mööduvad esiotsa nii nagu Eesti talus ikka. Poiste vanavanemad olid 1906. aastal mõisniku käest pangalaenuga ostnud 16,5 hektari suuruse maatüki. Küllap vanematelt kaasasaadud elutarkused ja kodutalus omandatud tööharjumused aitasidki Venemaal sündinud ja lapsepõlve veetnud poistel hiljem elus oma eesmärke saavutada.

Möödunud aasta 22. novembril taevastele radadele läinud Alfred Otstavel tegi oma elutöö Saaremaal. 27 aastat oli ta elektrifitseerimisega tegelenud mehhaniseeritud rändkolonnis algul peainsener, seejärel juhataja. Enne energeetikaettevõttesse tööle minekut õpetas ta erikutsekooli poisse. Pensionieas võttis inseneriharidusega mees, kelle onu Hendrik Otstavel oli enne Teist maailmsõda Saare maavanem, ette tänuväärse töö – hakkas oma elulugu kirja panema…

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 307 korda, sh täna 1)