Karujaht Saaremaal (7)

Tõnu Talvi

“Eelmisel nädalal kõlas üleskutse korraldada Saaremaal karujaht. Kutset ja sihtrühma arvestades küll fotojaht, kuid ka sellised jahid ei pruugi lõppeda veretult,” kirjutab looduskaitsja Tõnu Talvi.

Üleskutse üle järele mõeldes jääb mulle arusaamatuks, mida sellise jahi algatajad ja osavõtjad soovivad. Kui eesmärgiks on pildistada karu looduses, siis on selleks oluliselt lihtsamaid, ohutumaid ja kiiremaid võimalusi, seda ka Eestis.

Juba aastaid tegutsevad meil turismiettevõtjad, kelle üks teenus on varjendist karude vaatlemise ja jäädvustamise võimaluse pakkumine. Kindlad karud on varjendi lähedal söödale käima harjutatud, vaatlejale on tegevus mugav ja turvaline ning õnnestumine enamasti tagatud.

Fotojahi tulemuseks küttimine?

Kui fotojahtijatele tundub selline võimalus liiga mugav ja igav, on alati võimalus rännata omal käel ja kindlal ajal kohtadesse, kus karu looduses kohtamise võimalus on suurem juhuslikust. On selleks siis Eesti põlistes karupiirkondades hilissuvine (sööda)põllu servas jahikantslis passimine või reis Kaug-Ida ja Alaska lõhejõgede äärde.

Esimese viisi odavust võib varjutada samade kohtade kasutamine karude küttimiseks. Teise võimaluse raha- ja ajakulu korvavad aga kindlasti keset ürgloodust päevas nähtud kümned karud. Lisaks on erinevaid vahepealseid viise, kus omal käel või kogenud loodusetundjate saatel on ka meie veel alles olevates laantes võimalus metsaotti kohata ja pildistada.

Kui siiski on kustumatu vajadus ka Saaremaa karust veel kord dokumentaalne kinnitus saada, on ju võimalus kasutada rajakaamerate abi. Siin-seal on ulukite söödaplatsidel ja mujal rajakaamerad töös. Ehk jääb see müstiline metsaline taas nendest mõne vaatevälja. Samas, igasugune söödale meelitamine ja sihikindel lisasöötmisega harjutamine ei ole tark tegu. Metsloom elagu ikka metsas.

Saaremaa karu fotojahile agiteerimine viib aga kogemustele tuginevad mõtted hoopis halvemale rajale. Selline seiklus ei tarvitse jääda veretuks. Ma ei pea esmajärjekorras silmas kaamerat käes hoidva inimese ohutust, vaid karu saatust.

Saavutusjanust kannustatud ulatuslik, pikalt kestev ja üha laienev fotojaht (kuid praegusaja infoleviku kiirus, reaalsustaju ja eetilised tõekspidamised just seda tingivad) ei võimalda siia juhuslikult sattunud karul temale võõra keskkonnaga kohaneda.

Karu elupaik on mets ja ta väldib reeglina kultuurmaastikku. Jälitamise-otsimise tõttu aetakse loom üha uuesti liikuma, mille tulemusel võib ta lihtsalt sattuda taas tavainimese (mitte aga fotojahtija) vaatevälja. Selle tagajärjel sagenevad erinevad olukorrad hirmu tundmiseks, konfliktideks, liiklusõnnetuseks ja muuks halvaks.

Pruunkaru on suur kiskja

Fotojahi entusiastid peaksid rahulikult ja eetiliselt järele mõtlema, kas nad soovivad oma isikliku seikluse ülekasvamist tõeliseks, karu verega lõppevaks jahiks. Piir sellise võimaluse vahel on raskesti aimatav ja väga habras.

Loomulikult on siinkohal siiski vajalik meelde tuletada, et pruunkaru on tänapäeval Eesti looduses ainus liik, kes on võimeline inimest eluohtlikult ründama. Tõsiselt ja ootamatult häiritud-ehmatatud, ennast või oma saaki kaitsev karu võib ka inimesele ohtlikult reageerida.

Muinasjuttudest tuntud muhe ja lihtsameelne mesikäpp on reaalses metsas siiski inimesest palju tugevam, temast kiiremini jooksev ja paremini roniv suurkiskja. Looduses haruldast kaadrit jahtides ununevad ettevaatus ning iseenda ja oma saakobjekti turvalisus.

Vanasõna kohaselt on karul üheksa mehe jõud ja ühe mehe aru. Sellele kinnituse saamiseks ei tasu ise konflikti otsima minna.

Me ei tea, kui vana ja mis sugu on Saaremaa karu. Võib vaid väga ettevaatlikult oletada, et tegemist on noorepoolsema isasloomaga, kes ema juurest lahkudes, endale uut territooriumi või sigimiseks partnerit otsides on saarele sattunud.

Niisama lihtsalt, kui see isend siia tuli, võib ta ka meie saarelt lahkuda. Karud on osavad ujujad ja kitsad väinad ei ole nendele rändel takistuseks. Oma uue naabriga on seni aga mõistlik hoida tasakaalukaid suhteid. Parem, kui me tema vanust ja sugu kunagi teada ei saagi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 909 korda, sh täna 1)