LUGUSID ETTEVÕTLUSSAARELT: Džinnipealinna sünni juures (2)

Tarmo Virki

“Tore, nüüd on meil keegi, kes selle džinnifestivali korraldab” – umbes nende sõnadega võttis Margit jutu kokku, kui olin end koostööklubi sügisesel koosolekul esitlenud ja rääkinud, millega ma siin saarel tegelen.

Kuna džinni ja kadaka seos on lahutamatu, siis kirjutas koostööklubi juba oma esimesel tegevusaastal džinnifestivali oma kalendrisse. Kolm korda. Sellest, et me tuleme saarele Lahhentagget tegema, ei teadnud nad siis veel midagi.

Lahhentagge on (täna) väike ettevõte, kellele ülesaareliste või üleriiklike ürituste korraldamine on veel üle jõu käiv ettevõtmine. Samas korraldavad paljud džinnitootjad ja erinevad džinniklubid palju erinevaid džinnifestivale üle kogu maakera, seega oleme meiegi mõelnud, et ühel päeval teeme selle kindlasti ära.

Olgem ausad, kõik saarel teavad, et see suvi on juba peaaegu möödas või vähemalt selle suve plaanid on kõigil juba tehtud. Seega tuli džinnifestival plaanidesse kirjutada võimalikult vara – juba siis, kui päris täpselt veel ei teadnud, et kes, kus ja kuidas.

Jaanuaris hõikasime koostööklubi Facebooki rühmas välja plaani: kõik, kellele teema korda läheb, saame kokku ja arutame läbi, kuidas sellist asja korraldada. Kümmekonnast inimesest, kes esimesel korral kohale tulid, on enamik endiselt kaasa tegemas. (Kui teiegi soovite kaasa lüüa, siis andke teada!)

Millal käsitöödžinnifestivali aga korraldada? See oli paras pähkel. Ühelt poolt oleks vaja saarele inimesi juurde tuua hooajavälistel aegadel. Samas oleks uue ürituse korraldamisel hea, kui saarel oleks juba turiste – lihtsam oleks ju pakkuda neile lisandväärtust, kui saada sadu inimesi lihtsalt džinni pärast reisima, enne kui festival on vähemalt üks kord toimunud.

Millal on saarel turistid, kellele džinn korda läheks? Juuli lõpus on nad ooperipäevade ajal kindlasti olemas. Aga siis on hotellid välja müüdud. Juuli alguse Juu Jääb toob samuti kohale kindlasti õiget seltskonda. Kui avastasime lisaks, et Eestimaa suve üks tippüritusi Õllesummer lõpeb sellel aastal juba reedel, 6. juulil, tundus festivali päeva valik selge – selleks sai 7. juuli pärastlõuna.

Aga kellele džinnifestivali korraldada? On see mess, kus tootjad on väljas ja sisseostjad kaaluvad tehinguid? Kindlasti mitte. Leidsime, et “džinnisõprade kokkutulek” oleks see kõige õigem deviis. Kasutades ära seda, et oleme siin mõned aastad selle tööstusega juba tegelenud, annavad tutvused võimaluse tuua siia jookide valmistajaid ja jooke, mida siiani ei ole Eestis maitsta saanud. Vähemalt mitte avalikel üritustel. Joogid on vaja ametlikult maale tuua, sellega on tegemist päris palju, aga kindlasti tasub see ära.

Seega suudame džinnisõpradele, kui nad saabuvad 7. juulil Arensburgi õuele sõpradega kohtuma, pakkuda ilmselt midagi sellist, mida nad ei ole siiani kogenud.

Sel nädalal on töölaual piletimüügiga alustamine.

Mõned sõbrad on küsinud, et äkki on see rumal mõte – kutsuda kokku käsitöödžinni tootjaid. On nad ju enamikus meie jaoks siiski konkurendid. Kindlasti on nad mingis olukorras konkurendid, kuid teisalt kuulub Eesti ja ka maailma džinniturust väiketootjatele vaid murdosa. Koos suudame seda turgu kasvatada suuremaks ja harida tarbijat. Ei ole mõtet omavahel võidelda mõne müüdud pudeli pärast. Võin kinnitada, et just nõnda mõtlevad ka Tomi, Mikko ja Asko, kes on oma džinnidega festivalile juba kohad broneerinud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 371 korda, sh täna 1)