Annely Esko: Muhu tapamaja ei reosta ega häiri (8)

Täna lõpeb Muhu tapamaja detailplaneeringu avalik väljapanek, millega seoses on elanikud tundnud muret võimaliku keskkonnareostuse pärast.

KAASAEGNE: Just selline väiketapamaja peaks paari aasta pärast valmima Muhu saarel.
Repro



“Vastuväiteid planeeringule pole esitatud, aga välistada seda ei saa, sest tapamaja tekitab ikkagi nagu hirmu,” ütles eile Muhu vallavalitsuse maa- ja planeeringunõunik Pille Tamm.

1000 loomühikut

“Võrreldes nõukogudeaegsete tapamajadega on nüüdisaegsed hoopis erinevad ja enamasti on inimeste hirmud põhjendamata,” lisas ta.

Tulundusühistu Muhu Liha juhatuse liikme Annely Esko (fotol)sõnul on kohalikud inimesed uurinud, kuidas lahendatakse Soonda küla lähedusse planeeritava väiketapamaja jäätmekäitlus ja kuidas mõjutab väiketööstus ümbritsevat keskkonda. Paljudel on silme ees ja sõõrmetes mälestused nõukogudeaegsetest tapamajadest, kuid tänapäeval reguleerib väiketapamaja rajamist terve hulk rangeid reegleid, mis peavad tagama, et ettevõtmine ei reostaks ümbritsevat keskkonda ega häiriks naabruses elavaid inimesi. Küllap on mõnigi saarlane-muhulane käinud mööda mõnest Eesti väiketapamajast ise seda teadmatagi. Näiteks Hiiumaal asuv väiketapamaja ei reeda väljastpoolt kuidagi, et tegu võiks olla tapamajaga, ei ole ebameeldivat lõhna ega müra ja hoone meenutab välimuselt pigem kauplust, rääkis Esko.

Soondasse planeeritud väiketapamaja tootmismahule on seadusest tulenevalt kehtestatud limiit kuni 20 loomühikut nädalas ja kuni 1000 loomühikut aastas. Üks loomühik võrdub kas ühe veise või 10 lambaga. Sealjuures on seaduses erisus, et geograafiliselt raskesti ligipääsetavates kohtades, nagu saared, on vajadusel lubatud väiketapamajas tappa kuni 2000 loomühikut aastas, valgustas Annely Esko.

1,7 miljonit eurot

Nüüdisaegses tapamajas hoiustatakse loomsed jäätmed Esko sõnul hoones sees asuvas külmruumis kinnistes konteinerites ja transporditakse seejärel Väike-Maarjas asuvasse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. Muhus loomseid jäätmeid matta ei ole lubatud. Tapamaja heitvesi tekib peamiselt ruumide pesemisest. Heitvesi kogutakse kinnistesse mahutitesse ja transporditakse Kuressaare veepuhastusjaama. Kuna väiketapamaja töö on paindlik, siis ei pea loomad aedikutes ootama.

Planeeritava hoone suurus on 30x 11 meetrit ja kõrgus 8 meetrit. Rohkem lisahooneid praegu ei planeerita. Hinnapakkumiste alusel on kogu investeeringu maksumus suurusjärgus 1,7 miljonit eurot, mis hõlmab ka kõiki ettevalmistustöid ja kommunikatsioonidega liitumist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 854 korda, sh täna 1)