Vaktsineerimine päästab (15)

Elo Lember

“Seda väidet tõestab kogu senine inimkonna ajalugu, mitte ei ole arstid koostöös rikastumishimuliste ravimikontsernidega seda välja mõelnud,” kirjutab Orissaare perearst Elo Lember. “Vaktsineerimine päästnuks selgi talvel mitmeid elusid, kui krooniliste haigustega inimesed saanuks õigel ajal gripisüsti.”

Gripiviirus leiab inimese nõrga koha ja võib elutähtsaid organeid rünnates anda eluohtlikke tüsistusi. Murrab tugevamadki nädalateks maha, nii et inimesed tõdevad hiljem, et pole eales nii haiged olnud.

10 eurot pole summa, mida elu või tervise pealt kokku hoida. Mõelgem sellelegi, milline üüratu maksuraha meie kõigi ühisest taskust gripitüsistuste ravile haiglates kulub.

Eks igaüks arva, et kui ta tervislikke eluviise järgib, siis gripp teda ei taba. Kuna elame aga külg külje kõrval üha enam globaliseeruvas maailmas (reisime ise või reisitakse meie juurde), ei saa üksnes sellele enam loota.

Vaktsineeri gripi vastu!

Igal sügisel tuleb müügile vaktsiin ennustatava gripitüve vastu ja vaktsineerima peaks juba oktoobris-novembris, et immuunsus oleks varakevadise gripilaine ajaks kenasti olemas. Kaitse konkreetse gripi vastu püsib aasta jagu, aga aastatega tekib ristimmuunsus kõigi sarnaste viiruste suhtes, nii et hiljem haigestutakse tunduvalt harvem. Kutsun üles kõikide teenindusasutuste juhte sügisel oma töötajaid gripi vastu vaktsineerima, et nad ei haigestuks ega nakataks haigena tööl käies kliente, nagu isegi hoolekande- ja meditsiiniasutustes tihti juhtub.

Vaktsiinide kõrvaltoimete hirmude süvendamise asemel tuleb maast madalast rääkida vaktsiinide kasulikkusest, et vaktsineerimishõlmatus ei langeks alla 93%, millest alates tekib oht raskete nakkushaiguste taaslevikuks. 2016. aastaks oli Eesti sellele ohtlikult lähedale jõudnud. Tallinnas oli hõlmatus 90–91%, Saaremaal õnneks 96–97%.

Eelkooliealiste laste vaktsineerimisega tegelevad perearstid, kooliealistega kooliõed ning täiskasvanud peavad koostöös perearstiga ise oma vaktsineerimistel silma peal hoidma. Vaktsiinid imiteerivad raskeid nakkushaigusi ja aitavad kehal varakult valmis toota spetsiifilisi antikehi, mis haigusttekitava bakteri või viiruse organismi sattumisel selle kiiresti kahjutuks teevad. Täielikku kaitset ei saa keegi lubada, sest sajaprotsendilisi asju on elus vähe. Sama kehtib kõrvaltoimete kohta, sest kui ravimil või vaktsiinil on toime, esineb ka kõrvaltoime.

Kindlasti pole aga tegu mingite tõsiste tervisekahjustustega, rääkimata autismist (selle põhjused on hoopis mujal). Paraku kaevatakse meediast välja mingid juhuslikud kokkusattumused ja esitatakse kindlate tõendite pähe. Näiteks minestamisi teismeeas esineb süstihirmust, mitte vaktsiini kõrvaltoimest.

Alati hoiatame vanemaid võimalikust süstekoha punetusest, ühekordsest palavikust või haigust imiteerida võivast sümptomist (lööve, kõhulahtisus), aga lisame, et selline reaktsioon näitab pigem head immuunvastust.

Vastunäidustusi vaktsineerimiseks praktiliselt pole. Kuna parim immuunsus tekib alla-aastastel, on vaktsineerimiskoormus suurim just selles vanuses. Hiljem ei kujune enam nii tõhusat kaitset, seega pole vaktsineerimise edasilükkamine lapse suuremaks-tugevamaks kasvamise ettekäändel õigustatud. Kui lapse kooliajal on vanem tema vaktsineerimisest keeldunud, võib vaktsineerimist nõudvasse riiki õppima minnes tekkida vajadus kibekiiresti kõik süstid korraga ära teha. Sellisel juhul ei tule kõrvaltoimed tavaliselt enam meeldegi.

Veendunud vaktsineerimisvastaste ümberveenmine on lootusetu missioon. Need vanemad võtavad vastutuse oma laste tervise eest oma südametunnistusele. On aga lubamatu süvendada ebamääraste kahtluste levitamisega tendentsi vaktsineerimisest keelduda – nagu on juhtunud HPV-vaktsiini puhul. HPV ehk inimese papilloomviiruse osa tüüpe levib sugulisel teel ning võib põhjustada naistel emakakaela- ja meestel peenisevähki. Just seetõttu alustatakse 12–14-aastaste vaktsineerimist – enne nende võimalikku nakatumist. HPV-vaktsiini kasutatakse 70 riigi immuniseerimiskavas ning 15 riigis vaktsineeritakse nii tüdrukuid kui ka poisse. Need 15 on jõukad riigid, sest vaktsiin on kallis.

Vaktsiinid on õigustatud

Peame olema õnnelikud, et meiegi laste täiskasvanuea tervise huvides selline võimalus leiti. Muide, Eestis on emakakaelavähki neli korda enam kui Soomes. Vaktsineerisin tütred juba mitu aastat tagasi oma raha eest ning süstideks leiti võimalus ka mõnes tublis omavalitsuses. Nüüd on vaktsiin tasuta. Kas kõik, mis tasuta, on kahtlane ja ebausaldusväärne?

Kõik haigused, mille vastu meil riikliku kava alusel vaktsineeritakse, on üliohtlikud: tuberkuloosne ajukelmepõletik või rotaviirus-kõhulahtisus imikueas, polümüeliit ehk lastehalvatus, difteeria, läkaköha, teetanus, hemofiilus-ajupõletik, mumps, leetrid, punetised, B-hepatiit, mis võib viia maksavähini (A-hepatiit seda ei tee, aga vaktsiin on temalegi olemas, kui reisile minna). B-hepatiit ei levi vaid verega, vaid ka sugulisel teel ja süljega, olles HIV-ist (põhjustab aidsi) kordi nakkavam. Kahjuks aidsi- ega borrelioosivastast vaktsiini veel pole, aga töö selle nimel käib. Kui veel riiklikust kavast rääkida, siis arstid ja lasteaialaste vanemad ootavad pikisilmi seni vaid Eestis ja Portugalis puuduvat pneumokokivastast vaktsiini, mis kaitseks kopsupõletiku, eelkõige aga selle bakteri põhjustatud keskkõrvapõletike eest.

Absoluutselt kõik vaktsiinid on õigustatud. On siililegi selge, et haigusi on mõttekam ära hoida kui nende tagajärgi ravida, mis vahel osutuvad ravimatuks. Täiskasvanutele tuletan meelde, et nad end iga kümne aasta tagant teetanuse vastu vaktsineeriksid, sest kui mõni piisknakkus võibki ilmast kaduda (nii juhtus rõugetega), siis ohtlik teetanusebakter ei kao mullast kunagi. Sama vaktsiiniga on kõik lapsed vaktsineeritud ning uut süsti on vaja 26-aastaselt, kui just trauma korral seda varem tehtud pole. Vaktsiini saab perearsti käest tasuta. Kindlasti kutsun üles vaktsineerima puukentsefaliidi vastu, mille intervall pärast 4. süsti on viis aastat. Kui vaktsineerimises on tekkinud pikem vahe, ei alustata nullist, vaid jätkatakse sealt, kus pooleli jäi. Süst pole just odav, aga tervis on igal juhul kallim. Arvan, et sellise talupojatarkusega peabki vaktsineerimisse suhtuma. Pseudoprobleemidel ei tohi lasta võimust võtta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 940 korda, sh täna 1)