Wiiralti Pariisi tööd lossi näitusesaalis

Laupäevast, 31. märtsist on Kuressaare lossi keldrikorrusel avatud näitus Eduard Wiiralti varasematest töödest, tema esimesest Pariisi perioodist.

Näitusel, mis kannab nime “Wiiralt. Armastus Strasbourg´is / Pariisi kollektsioon” on väljas 25 tööd, mille omanik on soome helilooja Juhani Komulainen.

Näituse pealkiri viitab Wiiralti sõbratarile Nelly Stultzile, kellega eestlasest kunstnikul oli romaan 1931. aastast 1933. a kevadeni, mil Wiiraltit tabanud hingeline ja füüsiline kriis sellele lõpu tegi.

Stultz ise oli aga värvikas, silmapaistev naine, Strasbourg´is tuntud kunstnik ja kunstikollektsionäär, muusik ja luuletaja, kes korraldas 1931. a Wiiralti teoste müüki Strasbourg´is ja 1932. aasta mais seal ka tema isikunäituse.

1931. aasta suvel lõi Wiiralt Strasbourg´is ühe oma tuntumatest töödest – “Kabaree”. Ka “Lamav akt” ja “Istuv naine” on samas valminud.

Näitusel eksponeeritavad tööd pärinevad aastatest 1926–1934 ning peamiselt Pariisist. Graafika kõrval kuulub kogusse ka joonistusi, akvarelle ja monotüüpiaid, mis moodustavad unikaalse, Wiiralti tuntud loomepärandiga tihedalt põimuva materjali.

Põnevaimaks kunstileiuks võib kõnealuses kollektsioonis pidada kunstniku poolt aastatega 1937/1950 dateeritud “Lamavat tiigrit”, mis on kahe varem teadaoleva samanimelise teose (1937 ja 1950) vahepealne haruldane versioon. Esitletud on ka kõik kolm kuivnõeltehnikas teostatud “Lamavat tiigrit”.

Wiiralti tuntumatest teostest on näitusel väljas veel “Põrgu” koos visanditega, samuti kunstniku üks viimistletumaid töid, autoportreeline värviline joonistus “Viiuldaja”.

Eduard Wiiralti sünnist möödub tänavu 120 aastat.

Wiiralti tööde väljapanek Kuressaare lossi keldrikorruse näitusesaalis jääb avatuks 1. juulini. 3. mail on aga kõik huvilised oodatud lossi teemaõhtule “Wiiralti elu ja looming, Pariis ja dekandents”, mille viivad läbi Mai Levin ja Mark Soosaar. Kohal on ka kogu omanik Juhani Komulainen.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 99 korda, sh täna 1)