Kui suur probleem on Saaremaal koolivägivald? (33)

Meelis Kaubi

“Saaremaal on koolivägivalla juhtumid sagenenud ja muutunud ka tõsisemaks,” kirjutab Saaremaa vallavalitsuse haridusnõunik Meelis Kaubi. “Arvan siiski, et Saaremaa valla koolidel on olemas võimekus vägivallajuhtumeid ennetada ja märgata.”

Tänapäeva koolides esineb rohkesti narrimist, nii emotsionaalset kui ka füüsilist väärkohtlemist, varastamist, ka vandalismi, mille põhjuseks võib olla just koolivägivald.

Mõnedest uuringutest võib järeldada ning ka koolivägivalla kasvamise põhjustena välja tuua, et viimastel aastakümnetel on ühiskonnas toimunud teatud muutused: vägivalla laialdane kajastamine meedias, uimastite kasutamine, kuritegelikud jõugud, vaesus, laste väärkohtlemine ja hooletusse jätmine.

Seoses ühiskonnas toimunud kiirete muutustega on laps jäänud suhteliselt üksinda. Kodu on mõnikord võimetu (majanduslikud toimetulekuprobleemid, tööga hõivatus, alkoholism, stress) lapsele piisavalt aega ja tähelepanu pühendama. Vajakajäämised peresuhetes võivad halvendada suhteid eakaaslaste ja täiskasvanutega, mistõttu laps on sageli rahulolematu ja tal on emotsionaalseid probleeme.

Põhjusi tuleb otsida sügavamalt

Just emotsionaalsed probleemid on aga sage põhjus, miks lastes tekib agressiivsus ja selle tagajärjel koolivägivald. Koolivägivalda tuleb vaadelda osana sotsiaalsest kontekstist – antud juhul on osalised kool, perekond, kogu keskkond. See ei ole kaugeltki mitte ainult teatud ringkonna, kooli, õpilase või õpetaja probleem, vaid juuri tuleb otsida palju sügavamalt – need on peidus üldises ühiskondlikus süsteemis, inimeste väärtushinnangutes ja omavahelistes suhetes.

Saaremaal on koolivägivalla juhtumid sagenenud ja muutunud ka tõsisemaks. Füüsilise vägivalla kõrval on hakatud palju rääkima nn emotsionaalsest vägivallast, mille tagajärjed võivad ohvri jaoks samuti vägagi tõsised olla. Samuti on hakatud üha rohkem uurima koolikiusamise kajastamist meedias, sest meedial on lastele küll positiivne mõju, kuid see võib tekitada ka potentsiaalseid probleeme, anda inspiratsiooni vägivallaks.

Tänapäeval on koolile seadusega pandud kohustus tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse. Veel sätestab seadus, et vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel.

Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluse piires selliselt, et see aitaks ennetada õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist. Samas peab need võimalused tagama kooli pidaja ehk siis vald.

Praegu võib tõdeda, et Saaremaa valla koolide füüsiline keskkond on turvaline ning kooli kodukorras kehtestatud reegleid järgides ei tohiks koolis vägivallale ruumi olla, kuid ometi see nii ei ole.

Vägivallajuhtumeid saab ennetada

Kindel on, et koolivägivalda ei saa ega tohi pidada normaalseks nähtuseks. Selle teadmise saavad õpilastele edasi anda eeskätt kool ja õpetajad, aga samuti kodu. Koolivägivalla põhjuste kohta saab kokkuvõtvalt öelda, et nende täielik väljaselgitamine on koolis keeruline, kui mitte võimatu töö. Seejuures arvan siiski, et Saaremaa valla koolidel on olemas võimekus vägivallajuhtumeid ennetada ja märgata, ning kutsun üles kõiki koolitöötajaid seda probleemi teadvustama.

Vald kooli pidajana tegutseb koostöös politsei ja koolidega igapäevaselt edasi, et koolivägivalda ennetada ning et need juhtumid ei muutuks kriminaalseks. Nii on maakonnas käivitatud mitmeid piirkondlikke koostöövõrgustikke, kuhu kuuluvad kooli, lasteaia, noortekeskuse, valla ja politsei esindajad, kes saavad regulaarselt kokku ja otsivad lahendusi piirkonnas ilmnenud muredele ja probleemidele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 513 korda, sh täna 1)