Tulevikus Kuressaare keskväljakul parkida ei saa (69)

Pärast rekonstrueerimist muutub kivisillutisega ja ühel tasapinnal asuv Kuressaare keskväljak seaduse järgi hoovialaks, kus kehtib sõidukite liikumiskiirus 10 km/h ja kaob autode parkimise võimalus.

VALLAVANEM MADIS KALLAS ütleb, et pole siiski välistatud, et näiteks talvel lubatakse ikkagi ka kesklinnas parkida.
MAANUS MASING



Uue projekti järgi on parkimine ette nähtud suvekohvikutest vabal ajal Kohtu tn 1 ees ja Lossi tänava ääres, lisaks on Lossi tn 1 hoone ees kaks invakohta ja monumendiplatsi vastas kolm kohta taksodele. Turu väljakule on ette nähtud kuus parkimiskohta. Parkimiskohad ja jalgrattarajad tähistatakse erineva värvusega graniidist sillutiskividega. Osaliselt on projekteeritud parkimiskohad hooajalised ja suvel kasutatavad suvekohvikute terrassidena.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas ütles, et sisuliselt ehitusprojekt kesklinnas parkimist enam ette ei näe ja senised 25 kohta kaovad. “Vaatame, kuidas see kõik tööle hakkab. Aga me oleme ehitanud parkimiskohti Laurentiuse kiriku hoovi, Arensburgi hotelli, bussijaama, Thule koja, linnavalitsuse ja ametikooli juurde. Kui võtta kesklinna perimeeter, siis olemegi tegelikult ainult parklaid ehitanud. Inimesed peavad hakkama ka natuke liikuma.”

Samal ajal on parkimiskohtade nappus Kuressaares aasta-aastalt üha suuremaks probleemiks kujunenud ning nii on ärihoonete, hotellide ja korterelamute arendajatelt nõutud ka parkimisplatside rajamist.

Madis Kallase sõnul kehtib see nende puhul edasi, sest parkimiskohtade tagamine on seaduses kirjas. “Keskväljaku puhul on tegu vallale kuuluva maaga, hästi väikestes lõikudes läheme ka eramaale,” selgitas vallavanem.

Üks suuremaid muudatusi ootab ka keskväljaku liikluskorraldust. Autode suurim liikumiskiirus on pärast väljaku valmimist 10 km/h ja vastavalt hooviala seadusele on jalakäijal auto ees eelis.

“Vaatame, kuidas ta hakkab praktikas välja nägema, aga mingil määral on meil näited Tallinnast olemas, kus Viru tänaval ja Raekoja platsil autoliiklus toimib, aga arvestada tuleb jalakäijatega,” rääkis Kallas. “Samas võib minna nii, et me ühel hetkel näeme, et see süsteem ei toimi, ja siis arutame lahenduste üle. Võib olla ka nii, et inimesed ei julge teele astuda ja annavad eelise autole, autojuht jälle omakorda ei tea, et jalakäijal on eelis. Need on sellised asjad, mis on seaduses ette kirjutatud, aga meil veel läbi proovimata.”

Ehitusinsener Madis Pihel ütles, et vastavalt projektile on ülekäigurajad/künnised projekteeritud Tallinna ja Torni tänava ristmikualale, Pargi ja Lossi tänava ristmikualale ning Lossi ja A. Kitzbergi tänava ristmikualale asendiplaanil näidatud kohtadesse.

“Praegu on kõik Tallinna tänavaga rahul ja paljud ettevõtjad rõõmustavad, et elasid eelmisel aastal selle aja üle. See käib elu juurde, sest väliehitused on seotud ilmastikutingimustega ja meil kahjuks talvel neid töid teha ei saa,” tõdes vallavanem Kallas, kelle hinnangul on vaja ka kogu linna viidamajandus üle vaadata.

“Üks asi on see, kuidas kasvõi meie külalised parkimiskoha leiavad, aga teine asi on, et paljud ei leia isegi kesklinna üles, mis on murekoht. Jõudes Auriga juurde, on eesti keelt mitte kõneleval inimesel keeruline Kuressaare kesklinna jõuda. Kui see projekt nüüd valmis saab, siis loodame ka märgistuse üle vaadata ja see ei saa olla ainult eesti keeles,” rääkis Kallas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 5 129 korda, sh täna 1)