LUGEJA KÜSIB: Olen oma töötajaga lahkarvamusel… (3)

Olen oma töötajaga lahkarvamusel tööaja korralduse ja tulemustasu arvestamise põhimõtete osas. Samas pole me kumbki huvitatud töösuhte lõpetamisest, ent soovime leida õiget ja õiglast lahendust. Kas ja kuidas saaks meid sellises olukorras aidata töövaidluskomisjon?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja:

Sageli pöördutakse töövaidluskomisjoni alles siis, kui töösuhe on lõppenud. Tegelikult oleks töösuhte säilimise eesmärki silmas pidades suurem abi sellest, kui pooled mõtleksid leppimisele ja edaspidise koostöö võimalustele juba töösuhte kestel.

Töövaidluskomisjon on kohtuväline töövaidlusi lahendav organ, mille tegevuse peamine eesmärk ongi töösuhte poolte lepitamine.

Ka kehtiva töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) kohaselt lahendatakse töövaidlusasi võimaluse korral vaidlevate poolte kokkuleppel:
1) enne töövaidluskomisjoni pöördumist, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, ning vajaduse korral töötajate esindaja vahendusel;
2) töövaidluskomisjonis leppimise teel või kompromissiga, lähtudes seaduses sätestatust.

Siiski saab komisjoni poole pöörduda vaid juhul, kui töötajal on tööandja vastu või vastupidi, tööandjal töötaja vastu tekkinud konkreetne nõue. Näiteks saamata jäänud töötasu nõue või kahju hüvitamise nõue.

Poolte nõuded võivad olla ka vastastikused.

Töövaidluskomisjon saab töö­vaidluse lahendada lepitusmenetluses, kirjalikus menetluses või n-ö tavamenetluses asja arutamisega istungil. Lisaks eeltoodule saab töövaidluskomisjon suunata vaidlevaid pooli kompromisskokkuleppe sõlmimisele. Töösuhte kestel tekkinud vaidluse lahendamisel on kindlasti abi lepitusmenetlusest, kuid see eeldab mõlema poole nõusolekut ja ka valmisolekut vahendatud lepituses osalemiseks. Lepitusmenetluse alustamiseks tuleb töövaidluskomisjonile esitada vastav tahteavaldus. Avaldusele lisatakse poolte kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe töövaidlusasja lahendamiseks lepitusmenetluses. Komisjonil peab olema võimalik veenduda, et see on poolte selge ja vaba tahe.

Lepitusmenetluse suur eelis mõlemale poolele on kindlasti menetluse kiirus ja mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saavutamine. Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 511 korda, sh täna 1)