Otsusega venitamiseks pole mingit põhjust (10)

Raivo Vare

“Igasuguseid uuringuid on juba nii palju tehtud, et täna võiks edasi minna juba puhtalt tehnilise projekti jaoks vajalike uuringutega,” kommenteerib logistika- ja majandusekspert Raivo Vare valitsuskabineti otsust sillateema aastaks uuringutele lükata. “Otsusega venitamiseks ei ole mingit põhjust. Siin on koht, kus anda kontsessionäärile võimalus ennast tõestada, sest ta on sellest rohkem huvitatud kui ükskõik milline riiklik organisatsioon.”

Kas riik sillalootuse bürokraatiaga just tapab, aga ega see silla ehitamine lihtne ettevõtmine ole. 1998. aastal, mil ministrina ise selle teemaga tegelesin (Vare oli aastail 1996–1999 teede- ja sideminister – toim), oli esimene raund. Seega – ei ole siin maailmas midagi uut.

See, et uuringud valmivad alles järgmise aasta märtsiks, annab muidugi võimaluse silla teemat valimistel ära kasutada – ma ei tea ühtegi asja, mida “poliitiline loom” ära ei kasutaks.

Kas pärast valimisi liigutakse sillateemaga edasi või mitte – eks saame näha. See on ka rahvas kinni. Valija peaks oma saadikutelt nõudma, et sillateemaga edasi tegeletaks.

Üldiselt olen tähele pannud, et saarte maffia töötab. Kui on ikka tõsised teemad, siis enam-vähem alati on saarte saadikud parteilisest kuuluvusest sõltumata seljad kokku pannud. Niimoodi üheskoos on jõudu päris palju. See annab natuke rohkem lootust.

Iseasi, kui väga silda tahetakse ja kui suur on selles osas üksmeel. On ju saarte elanikel silla osas ka lahkarvamusi.

Sild kui loomulik valik

Mina kuulun raudselt sillapooldajate leeri. Majandusliku arengu seisukohast on sild oluline. Sild on loomulik valik ja selle ehitamisel ratsionaalne majanduslik põhjendus. Sillaga kasvavad Saaremaa võimalused oluliselt. Majandusliku arengu seisukohast muutub Saaremaa nii-öelda normaalseks arengupiirkonnaks, kus on võimalik tegelda ka kõige muuga peale turismi. Sillata see võimalik ei ole.

Kui valida aga patriarhaalne ja veidike turismiga tegelev arengumudel, siis pole silda muidugi tarvis. Sellisel juhul peaks aga arvestama, et Saaremaal nii palju elanikke olla ei saa, elanikkond teiseneb, suurem osa töövõimelistest elanikest lahkub ning jäävad põhiliselt teenindussektoris tegutsevad ja turismindusega seotud inimesed ning ajutised elanikud, kes käivad saartel suvitamas. Kui see on eesmärk, siis miks mitte – silda ei pea ehitama.

Siis peab seda aga ka teadvustama. Praegu käib jutt aga ümber nurga ja üldiste arusaamade pinnal: “Mulle meeldib!” ja “Mulle ei meeldi!”

Mõelge sellele, et kui tsaar ei oleks omal ajal lasknud teha Väikese väina tammi, mis siis oleks olnud? Selle peale pole vist isegi mõeldud, tammi võetakse loomulikuna.

Andke Raivodele võimalus

Arvestades riigi olukorda ja kõiksugu vajadusi Eesti infrastruktuuri arenguks, oleks mõistlik kahele Raivole (Heinale ja Kütile – toim) võimalus anda, teha kontsessiooni variant. Selle asemel, et junnida. Riigil raha ju niikuinii ei jätku, sest ükskõik kui palju on riigieelarves raha, on seda ikka vähe. Kuna Euroopast tulevad investeeringusummad hakkavad samuti kukkuma, kontsentreerugu riik siis muudele asjadele.

Sild on selline objekt, mida saab teha kontsessiooniga – seda on Euroopas ka tehtud. Saadud ka Euroopa abirahasid peale, kuigi tegijaiks on olnud erakontsessionäärid. Seega – see kõik on Euroopas ammu-ammu läbi käidud tee ja täiesti võimalik.

Meil tõenäoliselt, valitsuse eripära tõttu, suhtutakse sõnaliitesse “era-” natuke põlglikult või vastikustundega. Kahjuks ilmaasjata. Tegelikult oleks Suure väina sild kontsessiooniga valmis teha kõige loogilisem lahendus. Siis on asjal ka kiirus taga.

Kontsessioonil on ju see eripära, et on tähtajad. Ning kel janu, sel jalad. Seega teeb ettevõtja, kontsessionäär, omalt poolt kõik, et asi kiiresti ära toimetada, mitte venitada ega jurada. Riigil on alati aega küll ning sada põhjust, miks mitte kooskõlastada, miks mitte teha seda, teist või kolmandat.

Riigile kuuluvad laevad, mis üle Suure väina sõidavad, ei tohiks küll olla mingi põhjus või takistus, mille taha pugeda ja jätta silla ehitamise otsus tegemata. Esiteks – mingil kujul saab laevaliiklust jätkata ka siis, kui sild on olemas. Teiseks – ja mis põhiline – laevad on likviidsed, neid on võimalik realiseerida, kus iganes. Kui me teeme otsuseid, mis ei ole lõpuni läbi mõeldud, ning põhjendame nendega järgmiste, palju olulisemate, vajalikumate ja kasulikumate otsuste tegemata jätmist, on kuri karjas.

Tegelikult peaks selle sillateemaga minema sammukese edasi ja ka hiidlased Saaremaa külge tõmbama – siis oleks asjal veelgi rohkem mõtet. Siis on saarte normaalne areng tagatud, mittesõltuv ilmastikust ja millest kõigest muust.

See aeg on ju ammu möödas, kus saarte eluviis põhines sellel, et olid praamid ja piirivalvurid, saare õlut sai küll vabalt osta, aga saarele ei pääsenud.


Aasta on üsna mõistlik aeg

Kalle Laanet, riigikogu liige (Reformierakond), saarte sildade ühenduste toetusrühma esimees:

Sellise suure infrastruktuuriobjekti finantseerimise otsuse tegemiseks ongi vaja väga põhjalikke uuringuid, mis võivad tõesti kesta kuni aasta. Aasta on üsnagi mõistlik aeg ning usun, et sillateemaga minnakse jõuliselt edasi.

Opositsioonis olles on Saaremaa saadikutel väga keeruline mõjutada asja kiiremini tegema. Võib-olla koalitsioonis olles oleks seda võimalik teha veidi kiiremini, aga kahjuks võtavad teatud protsessid teatud aja. Ülejala tegemine ei ole alati kõige targem. Muidugi on ka see võimalus, et silda ei tulegi – silla ehitamine on ju väga selgelt poliitiline otsus. Praegu on liigutud selles suunas, et see poliitiline otsus võib olla tulevikus positiivne – jah sillale. Võtame sammhaaval.


Veduriroll eraettevõtjatele

Mark Muru, Saaremaa laevaehitusettevõtja:

Aasta on uuringuteks pikk aeg. Veduri rolli andmine eraettevõtluse kätte oleks olnud mõistlik. Elu on näidanud, et erakätes kulgevad sellised protsessid palju kiiremini ja tõhusamalt, kuna eesmärk on midagi muud kui riigisektori puhul. Praegusel juhul võib juhtuda, et eesmärk ongi uuring ise, mitte aga sild. Kuna nii uuringu valmimise tähtaeg kui ka järgmised riigikogu valimised on tuleva aasta märtsis, saab sillateema ilusti ka valimismasina ette rakendada. Kes kandidaatidest hõikab: “Teeme silla!”, kes aga: “Mitte mingil juhul ei tee!”. Ning sel moel endale toetajaskonda korjata. Kas otsus “jah sillale” tuleb, ma ennustama pigem ei hakka.

Selles, et otsus siiski vastu võetakse, pole muidugi midagi võimatut, aga meil on ju varasemast “suurepärane” kogemus olemas – mitu aastat uuriti, aga lõpuks läks teema ikkagi sahtlisse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 186 korda, sh täna 1)