Keskkonnaamet tahab kassikaku kaitseks seada tegutsemispiirangud 88 hektari suurusele metsamaale Kesknõmmel, ehkki lind ise pole kaitstaval alal 15 aastat pesitsenud.
KAKUD KAOVAD: Esimese kategooria kaitsealuse liigi kassikaku arvukus on Eestis võrreldes 2002. aasta andmetega langenud 120–200 paarilt 50–90 paarini.
Vikipeedia
Seoses kaitse-eeskirja muutmisega kavatseb keskkonnaamet võtta Kesknõmme looduskaitseala kaitstavate liikide nimekirja kassikaku ja liita kaitsealaga ligi 88 hektarit kassikakule pesitsemiseks sobilikku metsa.
Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm saatis keskkonnaametile möödunud nädalal kirja, milles kutsus keskkonnaametit tõsiselt kaaluma kassikaku kaitse-eesmärgiks piirangute lisamise otstarbekust ning 88 hektari kassikakule teoreetiliselt sobiliku metsa liitmist kaitsealaga.
Holmi sõnul pole viimase 15 aasta jooksul Kesknõmme looduskaitsealal registreeritud kassikaku ühtegi edukat pesitsemist. “Piirangute õigustamine hüpoteesidega, et metsa mõõdukas majandamine, jahipidamine, teede hooldamine või ehitamine kaitseala naabruses häiriks pesitsevat lindu, kes alal kauem kui viimasel kümnendil reaalselt ei pesitse, ei ole tõsiseltvõetav ega teaduslike argumentidega põhjendatud. See on oletuslik ning ebaproportsionaalne võrreldes planeeritavate piirangute sotsiaalmajandusliku mõjuga,” märkis Bert Holm, viidates saamata jäävale kasule metsa majandamisest ja maamaksu omavalitsusele laekumata jäämisest.
Keskkonnaamet andis eile Saaremaa vallavalitsusele teada, et kassikaku kohta tehtud ettepanekut ei arvestata. Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer vastas vallavalitsusele, et kuna kassikakk on I kaitsekategooria liik, siis kohustab looduskaitseseadus kaitsma kõiki kassikaku teadaolevaid elupaiku.
Seda lähenemist ei mõjuta ka saamata jääv kasu metsa majandamisest ja maamaksu laekumise vähenemine. Kassikaku kaitse tuleb tagada ka ajutiselt asustamata elupaikades, seda enam, et eksperdi hinnangul on Kesknõmme kassikakule väga sobiv elupaik, mille taasasustamine on tõenäoline.
Kuni 22. aprillini saab iga huviline tutvuda Kesknõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsusega avalikul väljapanekul keskkonnaameti Kuressaare kontoris või keskkonnaameti veebilehel.
Loading ...
![2018. aastal kasvas Saare maakonna bussiliinidel reisijate arv võrreldes 2017. aastaga pea 10 protsenti. Jõudsamalt hakkas see tõusma juulikuust, kui reisijad said võimaluse bussiga tasuta sõita. 2017. aastal oli maakonnaliinidel […]](https://www.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/01/02_saartehaal_17jaanuar-36x36.jpg "Bussireisijate arv kasvas kümnendiku"){kind=small}
Sellise teooria järgi, võiks kõik mehed vägistamise ohu tekitamise eest , kinni panna, sest vahendid neil ju on. Teiseks, siin pole kirjutatud, kas tegu on erametsaga või mitte. Selliseid luululisi alasi kehtestatagu RMK aladel, pole probleemi.
Mis on RMK alad? RMK ei ole riik riigis, tegemist on siiski riigimetsaga, mis toodab tulu riigile, et keskkonnaametnikud, õpetajad, päästjad, politsei, riigikogulased jt palka saaksid ning riigi kodanike heaolusse oleks panustatud.
Keskkonnaosakonna juhataja ütles oma väärtushinnangu välja ja selleks on raha. Sellisel ametikohal olevalt isikult oleks enamat lootnud, kuid selle mehe puhul on seda vist palju tahta.
Seal on RMK mets ja lausa 654 ha. Ei juhtu midagi hirmsat kui 88-l hektaril järjekordne lageraie tegemata jääb. Vähemalt säilib kassikakkudel võimalus, kuhu pesitsema tulla.