Aastamaksu kehtestamine viis ühistult pooled liikmed (28)

40-eurose aastamaksu kehtestamise järel on Saaremaa tarbijate ühistu (STÜ) 1300-pealisest liikmeskonnast alles vaid pooled.

ON LIIGE VÕI POLE? Eile pärastlõunal Nasva poes sisseoste teinud Aina Merisalu, kes kinnitas, et temagi on ühistu liige, ei teadnud mingist uuest aastamaksust oma sõnul midagi.
MAANUS MASING



Oma soovist liikmelisus lõpetada on STÜ-d informeerinud esialgu küll vaid 56 ühistu liiget. Neile on otsus vormistatud ja varem tasutud 20-eurone osamaks tagastatud. Ülejäänud ei ole aga lihtsalt aastamaksu maksnud ja põhikirjast tulenevalt pole nemadki seega enam liikmed.

Liikmetele ühistu põhikirjaga pandud kohustusest maksta aastamaksu ja sellega seotud soodustustest kirjutas Saarte Hääl jaanuaris. Reeglite kohaselt tuli maks tasuda 31. märtsiks, ent ligi pooled liikmed seda teinud pole.

STÜ juhatuse esimehe Kalle Koovi hinnangul anti liikmetele otsustusaega aastamaksu tasumiseks 10 nädalat, mis pidanuks olema piisav aeg otsuse langetamiseks. Lisaks avaldas ühistu ajakirjanduses ka meeldetuletuse maksu tähtaja kukkumise kohta. “Praeguseks on aastamaksu tasunud pea 600 liiget ehk pisut üle poole meie kauplustest sisseoste tegevatest ühistu liikmetest,” tunnistas ühistu juht.

“Kahtlemata oodanuks mina suuremat aastamaksu tasunute arvu, kuid küllap kalkuleerisid inimesed otsuste tegemise juures hetkeväljaminekut ehk aastamaksu summat ja selle tagasiteenimise võimalust läbi oma ostuharjumuse,” arvas Koov. “On ju aastamaksu tasunud ühistu liikmel võimalus olenevalt oma igakuise ostusumma tasemest teenida boonusena 5–10% ostult.”

Koovi sõnul ei ole nad analüüsinud, kes nn lahkujate hulgas on. Samas oli juba enne teada, et liikmete hulgas oli ligi 150 inimest, kel Säästukaarti polnud, mis tähendas, et oma oste nad ühistupoodides ilmselt ei teinud. Üksjagu oli liikmete hulgas ka neid, kes elavad välismaal või mandril. “Küllap oli neidki, kes arvestasid, et ostavad alla 100 euro kuus ehk nn murdepunkt oli 86 eurot – kui üle selle ostan, olen võidus, alla selle on küsitav, kas tasub aastamaksu maksta,” tähendas ta.

Koov möönis, et nende hulgas võis olla ka vanemaealisi, kes võib-olla ei jaksanud seda arvutust teha ning nõnda võis muudatus nende jaoks mõistmatuks jääda. Samas ei ole välistatud, et need “kadunud” võivad taas liikmeks hakata. Ta tõi näiteks, et eile hommikul helistas talle proua, kes kinnitas, et tasus maksu ära üleeile, on olnud ühistu liige 50 aastat ning tahab sellena ka jätkata. Uusi liikmeid on kahe kuuga vastu võetud 46 ning vastuvõtt jätkub.


Endine juht: aastamaks on imelik

Aastakümneid endise nimega Kingissepa rajooni tarbijate kooperatiivi juhatuse esimehena ametis olnud Valdek Kraus leidis, et võib-olla tuleks aastamaksu teema ikkagi üle vaadata. “Kui aus olla, siis minu meelest on selline aastamaks imelik asi,” ütles ta. Kraus märkis, et tarbijate ühistutel on ju sisseastumismaks tegelikult nagunii olemas. “Võib ka ühekordne osamaks olla, aga et iga aasta ühistule juurde maksta, see on… ebatraditsiooniline tegevus.”

Kraus ei pea heaks näitajaks, et liikmete arv on nii drastiliselt kahanenud. Seda põhjusel, et liikmeskond on ju ikkagi ühistu omanikud ja nendelgi peaks olema juhtimisel sõna sekka öelda.

Valdek Krausi ajal oli kooperatiivil maakonnas liikmeid 22 000–23 000. “Vähemalt iga teine saarlane oli nn ühistu liige,” sõnas ta. Temal endal on uus aastamaks kõigele vaatamata siiski tasutud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 255 korda, sh täna 1)