Õnnetusi liikluses ei põhjusta olud, vaid ikka inimesed ise (4)

Kuressaares liikleja võib alateadlikult vältida või mõttes kiruda mõnd ristmikku, nurka või tänavat, sest seal tundub olevat suurem tõenäosus saada autole mõlk või sattuda suisa avariisse. Liiklusõnnetuste vältimisel on võtmesõnaks aga liiklejate endi käitumine.

VAJAVAD TÄHELEPANU: Eriliselt vajavad tähelepanu koolide ja lasteaedade ümbrused, kus liikluskoormus suureneb just hommikusel ajal. Olukorda aitaks Matis Siku hinnangul leevendada mitte politsei sekkumine, vaid lapsi kooli toovate vanemate arukas ja ohutu käitumine.
MAANUS MASING



Kuressaare politseijaoskonna patrullitalituse juht Matis Sikk nendib, et liiklusohtlikke kohti, nurki ja ristmikke Kuressaare linnas leidub, kuid ükski koht ei ole ohtlik, kui sellele targalt ja teadlikult läheneda ning liigeldes silmad lahti hoida.

Ta märgib, et tihti kipuvad inimesed liiklema eelkõige mälu, mitte märkide järgi ning väiksemadki muudatused liikluskorralduses võivad kaasa tuua raskemaid ja kergemaid õnnetusi, kuid põhjusi on lisaks harjumuspärasele liiklemisele veelgi. “Kuressaare peatänava ümberehitus näitas mitut tendentsi. Väikestel tänavatel, kus varem ei olnud nii suurt liikluskoormust, juhtus kõkse ja liiklusõnnetusi, sest inimesed ei pannud tähele näiteks “Anna teed” märki või kippusid kiirustama ega veendunud manöövri ohutuses. See on näide selle kohta, et need tänavad ei ole liiklusohtlikud, kui märke jälgida ja ohutuses veenduda,” sõnab Sikk.

Tähelepanu röövliks on kahtlemata igasugune nutitehnika ja telefonid, mida juhid kipuvad roolis kasutama üha agaramalt. Matis Sikk toob näite juhtumist, kus autoroolis olnud naine tahtis sissetuleva kõne kinni vajutada, pööras pilgu telefonile ja kaotas hetkeks valvsuse. Sellest piisas ja juht põrutas liiklusmärgile otsa.

“Õnneks oli siiski tegemist õnneliku õnnetusega ja keegi suurt viga ei saanud, kuid see näitab selgelt, et isegi paarist sekundist mujale suunatud tähelepanust piisab, et juhtuks õnnetus,” nendib Sikk.

Samamoodi toob ta näiteks Kudjape ja kesklinna peatänavale paigaldatud ohutussaared, mis alates sinna paigaldamise hetkest on tahtmatult saanud mitmete autojuhtide sihtmärgiks. “Ma ei oska isegi kokku lugeda, mitu korda neid liiklusmärke seal maha on sõidetud, aga ilmselt on kellelgi juba kõrini sellest, et neid tuleb iga natukese aja tagant sinna tagasi paigaldada,” viitab Sikk pidevalt mahasõidetud märkidele.

Kõkse ja mükse tuleb ette ka peatänava ringteedel. Küll on rollerid külje maha pannud, küll pressivad end “Anna teed” märgi juurest ringi peale ülioptimistlikud autojuhid, kes ei hinda just kõige täpsemalt läheneva auto kiirust ja lähedust. Õnneks ei ole mingeid suuri vahejuhtumeid patrullitalituse juhi sõnul toimunud, kuid kindlustus on kahtlemata tööd juurde saanud. Kindlustusele annavad palju tööd ka parklad, kus leiab aset suurem osa müksimistest ja autode mõlkimistest. “Mis soovitusi politsei siin ikka anda saab peale selle, et tuleb jälgida teed ja ümbritsevaid olusid. Iga isegi kõige ohutum nurk on võimalik ohtlikuks muuta, kui seal arutult käituda, nii et kõik oleneb sellest, kuidas inimene enda ja teiste ohutusse suhtub,” lisab Sikk.

Muret teevad koolide ümbrused

Kuressaares võib liiklusohtlikeks kohtadeks kahtlemata nimetada ka Vanalinna kooli, Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Kuressaare gümnaasiumi ümbrust, seda eriti teatud kellaaegadel.

Kõige pingelisem on hommikune aeg. “Meile on tulnud teateid selle kohta, et näiteks Vanalinna kooli juures kiputakse 30 alas kiirust ületama, samuti pargitakse ülekäigurajale liialt lähedale või otse ülekäigurajal,” sõnab Sikk, toonitades, et ülekäigurajale ei tohi parkida lähemale kui 5 meetrit.

Sarnaseid probleeme on ka Saaremaa ühisgümnaasiumi juures, samuti just hommikusel ajal. “See on mingi kindel tipp­aeg, kui tulevad kõik ja korraga ning enamasti tahetakse ikka otse treppi ja võimalikult kooli ette sõita. Kooli ees on kaks ülekäigurada ning tihti on autod parkinud otse nende peale või kindlasti lähemale kui 5 meetrit. See tähendab, et lapsed, kes tahavad teed ületada, peavad manööverdama autode vahel ja see ei ole kindlasti kõige ohutum olukord,” räägib Sikk.

Närvilist hommikust olukorda aitaks leevendada kasvõi see, kui vanemad ja autojuhid ei võtaks eesmärgiks sõita koolimaja ette võimalikult lähedale, vaid paneksid lapsed maha näiteks Kingu tänaval, kust lapsel ei ole kooliukseni pikk maa minna. Kooliesisele langeks sel juhul oluliselt väiksem koormus.

Politseile on Siku sõnul tulnud infot, et Vallimaa tänava poolt tulevad autod eiravad Hariduse tänaval olevat märki, mis keelab autodel otse kooli ette sõita. “Kõik need probleemid on tähelepanu väärt, kuid politseil ei ole siin nii suur roll kui lapsevanematel endil, kes lapsi kooli ja koolist ära transpordivad,” tähendab Sikk.

Tihti öeldakse, et politseid võiks rohkem näha olla. “Kuid autojuhtidel endil on siin võimalik palju ära teha, pidades kinni liiklusreeglitest, sest enamasti liiklevad seal ju lapsevanemad, kes lapsi kooli toovad, ning keegi ei tahaks ju, et tema laps ennast kuidagi ohustatuna tunneks,” sõnab Matis Sikk.

Ta lisab, et kahtlemata tuleb koolide ja lasteaedade juures olla eriliselt tähelepanelik, sest lapsed kipuvad teele jooksma ümbrust tähele panemata ning autojuht võib last märgata alles viimasel hetkel.

“Ma pean ennast ikka eeskujulikuks liiklejaks, kuid vahel, kui ise hommikul last kooli viin, hüppab mõne auto tagant teele mõni vaevu autokõrgune koolilaps, keda märkadki alles viimasel hetkel. Siis käib küll jutt südamest läbi,” illustreerib Sikk koolide ümber hommikuti valitsevat olukorda.

Pärastlõunal on olukord rahulikum, sest tunnid lõpevad erinevatel aegadel – pisemad saavad varem koolist lahti ja suuremad asuvad koduteele veidi hiljem. Kooli jõuavad hommikuti aga kõik enamasti samal ajal ning just siis tuleks mõelda, kuidas ja mismoodi laps kõige ohutumalt kooli või lasteaeda toimetada, ning jälgida, et ka teistel lastel ei oleks ohtu tihedas liikluses viga saada. Ohutuse mõttes on näiteks vajalik ka see, et lapsel ei lastaks autost väljuda sõidutee poolsest uksest.

Patrullitalituse juht märgib, et kuigi mõni ristmik, koht või nurk võib olla halvema nähtavusega ja ebamugavam liiklemiseks, juhtuvad õnnetused ikka siis, kui autojuht hindab oma võimeid üle, on tähelepanematu või ei ole muul moel n-ö ülesannete kõrgusel.

Näiteks Vallimaa tänaval Aavikute majamuuseumi ees ristmikul on stoppmärk ning ristmik ise on paljude liiklejate arvates ääretult ebamugav. Kui Torni tänavaga ristumise kohas kõrvalteelt tulles peateele sõita, on vasakul asetseval juhil raske näha, kas Torni tänavalt läheneb sõiduk või mitte, sest selleks tuleb pead paremale väänata või ääretult tähelepanelikult tahavaatepeeglisse vaadata.

Võimalusel võiks vältida ebakindlaid olukordi

Seda teades võiks end ebakindlalt tundev juht valida hoopis sealsamas kõrval asuva Rohu-Torni risti ja sõita Torni tänavale hoopis sellelt, palju mugavamalt ristmikult. “Olen ise inimestele soovitanud, et nad mõtleksid läbi oma trajektoorid ja logistika ning võimalusel väldiksid kohti, kus liigeldes nad end kindlalt ei tunne,” sõnab Sikk.

Veel ühe näitena toob ta Tolli ja Lasteaia tänava ristmiku, kus paljud juhid kipuvad stoppmärgi peatumismärguannet võtma kui “Anna teed” märki. Samas on tegu küllalt pimeda nurgaga, kus Lasteaia tänavalt tulev auto peab Tolli tänavale lähenema rahulikult ja ettevaatlikult, sest iial ei või teada, kas ja kui kiiresti võib sealt auto tulla.

Õnneks on selle ristmiku üheks leevendajaks päevakeskuse ülekäigurada, mistõttu Tolli tänaval sõitjad võivad juba instinktiivselt jalga gaasipedaalilt kergitada ja kiirust enne ristmikku vähendada.

Kuid mitte alati ei lasu vastutus ohutuse eest üksnes autojuhtidel, ümbrust tuleb jälgida ka jalakäijatel. Matis Sikk ütleb, et jalakäijad kipuvad liialt julgelt üle tee tõttama Saaremaa apteegi ja raekoja või siis Rae keskuse ja kaubamaja juures.

“Kui autojuht tuleb mööda Tallinna tänavat ja keerab hooga Raekoja tänavale, peavad seal parajasti teed ületavad inimesed korralikult lippama, et auto eest ära saada. Mõni aasta tagasi oli juhtum, kus üks naisterahvas sai sellel ristmikul autolt löögi. Seal tuleb arvestada, et auto võib tulla hooga ning jalakäija võib juhil märkamata jääda, kuna reageerimisaeg jääb lühikeseks,” rõhutab Sikk.

Kui jalakäija juhtub olema vanem inimene, kelle liikumine ja reaktsioonid on aeglasemad ning autojuht ei ole samuti piisavalt hoolas, võibki juhtuda, et auto ja jalakäija “saavad omavahel kokku”.


PÄEVAGA 13 PATUST

Politseinikud kontrollisid eile sõidukites turvavarustuse olemasolu ja sõidu ajal mobiiliga rääkimist ning võisid pärastlõunal kokku­võtteid tehes üsna rahul olla.

Matis Sikk ütles, et rikkumisi leiti päeva jooksul kokku 13, neist kahel korral rääkis juht sõidu ajal mobiiliga, kümme ei pannud turvavööd kinni ja ühel kinni peetud juhil polnud juhiluba. Matis Sikk ütles, et varemalt on sõidu ajal telefoniga rääkijaid rohkem vahele jäänud, kuid ilmselt oli seekord kasu eelnevast reidihoiatusest meedias.

Viiel juhul alustati eile väärteomenetlust ja süüdlane pidi trahvi maksma, teised vahelejäänud juhid pääsesid hoiatusega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 185 korda, sh täna 1)