Tulnuks tellida väiksemad laevad (1)

Laevaühendus mandri ja Hiiumaaga on tänavu korduvalt katkenud madala veetaseme tõttu. Mida kujutab endast Rukki kanal ja miks sealne olukord nii problemaatiline on, selgitas ETV 2. aprilli “Ringvaates” Tallinna tehnikaülikooli mereteadlane Tarmo Soomere.

Merre kraavi kaevamine on suhteliselt tulutu tegevus, aga vahel peab seda tegema. Enamikku sadamatesse maailmas ei pääse ilma kanalist läbi sõitmata. See, kui palju lasti laev peale võtab, sõltub laeva tegelikust süvisest. Kapteni ülesanne on vältida seda, et kiil vastu põhja käiks.

Hiiumaal ei ole vedanud: saart lahutab mandrist madal, karide ja saarte rohke meri. Vahepeal läheb sügavus korraks kuuele meetrile, ent Rukkirahu kandis on vett vaid paar-kolm meetrit. Seetõttu tuligi kraav kaevata, esialgu natuke väiksem, 40 meetrit lai ja neli meetrit sügav. Siis aga taheti suuremad laevad käima panna, kanalit süvendati natuke ja tehti laiemaks. Laiust sai umbes 60 meetrit ja sügavust veidi üle viie meetri. Lootus oli, et tekib 5,4 meetrit sügavust – see oleks nende laevade puhul enam-vähem aidanud.

Kaldpinnalt põhja

Kui vesi meres liigub, liigutab ta kõike, mis põhjas on, muda, liiva ja kive. Kui laevavindid käivad, siis liigutavad need päris suuri kive. Kui aga midagi liigutatakse kaldpinna peal, siis ei lähe see, mida liigutatakse, ülespoole, vaid veereb ikka alla. Selles, mispidi laevakruvi liigub, suurt vahet ei ole: ikka kipuvad kivid ja muda allapoole vajuma.

Miks vesi just sel aastal kaduma kipub ja kuhu ta kaob? Läänemeri on Atlandi ookeaniga ühendatud vaid suhteliselt kitsaste ja madalate Taani väinadega. Enamasti oleme hädas sellega, et tuuled n-ö pressivad Taani väinadest läbi meile nii palju vett, et kuu ajaga tõuseb kogu Läänemere tase meetri võrra. Siis upuvad Pärnu ja Haapsalu. Ent võimalik on ka teistpidi. Pikka aega puhuvad ida- ja kirdetuuled puhuvad vee Läänemerest välja või vähemalt Taani väinade poole. Pärnus on veetasemeks mõõdetud –1,23 m ja Daugava suudmes –1,30 m tavalisest allpool. Nii hullu asja Väinameres mõõdetud ei ole. Need praegused –40, –50 ja –60 cm allpool pikaajalist keskmist – sellega tuleb igal aastal arvestada umbes nädala jagu.

Kolleegid TTÜ meresüsteemide instituudist suudavad seda olukorda prognoosida kolm-neli päeva ette. Õnneks käitub meri vastavalt Newtoni seadustele. Niipea kui enam-vähem teame, kust puhub tuul ja kuidas liiguvad madalrõhkkonnad, on nädala jagu ette võimalik päris täpselt arvutada, mida teeb meri, 5 cm täpsusega saab arvutada kaks päeva ette.

Tagantjärele tarkus

Seda me päris täpselt ei tea, kui palju mingil aastal kanali servadest kive ja kruusa alla kanali põhja kukub. Seda tekitavad hoovused, lained, tormid. Tormid on igal aastal erinevad, nagu ka hoovuste tugevus. Samuti ei tea me päris täpselt, kuidas laevavindid juba kanali põhjas olevate setetega mängivad. On päris tavaline, et vindid võtavad ühest kohast ja kuhjavad teise kohta. Sadamates on päris tüüpiline nähtus, et kaide juurest kipub sadama põhi sügavamaks muutuma ja setted kuhjatakse sadama keskele. Umbes samasugune protsess käib kanalis. Kivid liiguvad ühest kohast teise ja kui need ühte kohta kokku kuhjuvad, ongi põhjas järsku kõrgendik, millest laev enam üle ei pääse.

Mida siis teha, et Rukki kanalis oleks olukord laevaga sõitmiseks rahuldav? Tagantjärele tarkus on teatavasti täppisteadus. Mina oleksin soovitanud tellida natuke väiksemad laevad. Nüüd seda enam hästi muuta ei saa, laevad on olemas.

Praegu ei jää üle muud, kui käia kanal pea iga aasta süvendajaga üle. Õnneks lihtsustab asja see, et kanali põhjas on lahtine kruus, muda ja kivikesed. Need tuleks aga üles korjata.

Kes kannatab, see kaua elab, ütleb üks hiiu tarku sõnu. Kui ootaksime nii umbes kolm tuhat aastat ja kui kliima soojenemist ei tuleks, siis saaksime peaaegu kuiva jalaga mandri ja Hiiumaa vahet käia. Meie silmad seda kahjuks ei näe.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 820 korda, sh täna 1)