Anname saarlastele õiguse otsustada (9)

Mart Saarsoo

“Esitasin eelmisel kuul Saaremaa vallavolikogule valla põhimääruse muutmise eelnõu koos määruse eelnõuga, mis kehtestaks Saaremaa vallas rahvahääletuse menetlemise korra,” kirjutab Saaremaa vallavolikogu liige Mart Saarso. “Kõlab kuivalt ja ei kutsu edasi lugema, sest oleme tüdinud nendest seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatusettepanekutest? Edasi püüan asja seletada emakeeles ja ilma paragrahvinumbriteta.”

Olgu siinkohal ka kohe täpsustatud, et eelnõu autor on tuntud sõrulane Kaupo Vipp, keda ma tehtud töö eest väga tänan.

Praegu kehtivate reeglite järgi on valimisõiguslikul vallaelanikul võimalik valla asjade otsustamisel mõjusalt kaasa rääkida vaid kord iga nelja aasta tagant – valimistel. Ülejäänud ehk valimiste vahele jääva aja jooksul peab ta usaldama neid, kes valimiste tulemusel vallas võimu juurde pääsenud.

Tõsi, väikesed võimalused sõna sekka ütelda on, kuid kas seda arvestatakse, on ikkagi valitute enamuse otsus. Nimelt on vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

Vallale olulistes küsimustes on volikogul õigus korraldada elanike küsitlusi, kui volikogu seda vajalikuks peab, kuid küsitluse tulemus ei ole volikogule siduv. Sõnaga, valimiste vahelisel perioodil on volikogul voli otsustada ka risti vastu vallaelanike enamuse tahet.

Reaalne võimalus

Esitatud eelnõu vastuvõtmisel volikogu poolt muutub olukord, andes valijatele reaalse võimaluse otsustamiseks ka valimiste vahelisel perioodil siduva rahvahääletuse ehk referendumi korraldamise kaudu. Kuidas see praktikas välja nägema hakkab?

Rahvahääletuse algatamise esimese sammuna on tarvis vähemalt ühe protsendi valimisõiguslike vallaelanike ehk tänase seisuga 269 saarlase allkirju esitatavale algatusele. Järgnevalt suunatakse algatus vallavalitsusele ja/või volikogule, kus see läbib põhjaliku analüüsi, mille tulemusena selgitatakse välja algatuse vastavus kehtivale seadusandlusele. Analüüsi käik on jooksvalt avalikustatud.

Algatuse vastavusel kõigile nõuetele saab algataja asuda koguma sellele vallaelanike allkirju. Et rahvahääletus korraldada, on vaja vähemalt viie protsendi ehk tänase seisuga 1343 saarlase allkirja. Vajaliku arvu allkirju saanud algatuse võib volikogu ka ilma rahvahääletuseta vastu võtta. Kui volikogu nii ei otsusta, peab vallavalitsus rahvahääletuse korraldama. Hääletusele pannakse küsimus, millele saab vastata kas JAH või EI, et asi oleks ühemõtteliselt selge. Rahvahääletus on elektrooniline, kuid neile, kes arvutit ei kasuta, on ühes kohas Saaremaal tagatud võimalus hääletada kirjalikult. Kui algatuse poolt hääletab enam kui 50% hääletanutest, on algatus vastu võetud ning seda saab tühistada vaid uus rahvahääletus.

Mehhanism on lihtne, kuid võtab aega. Algatuse esitamise tähtaeg on jooksva aasta 31. jaanuar ja rahvahääletuse korraldamise viimane kuupäev 15. september. Paraku ongi demokraatlik otsustamine aeganõudev ja rahvahääletus on demokraatliku otsustamise ehedaim vorm. Ka ei ole viieprotsendine künnis sugugi kergelt saavutatav, kuid asja mõte ongi see, et rahvahääletusele läheksid need algatused, mis on olulised saarlaste enamusele. Referendum on suur ettevõtmine ja seda pole otstarbekas korraldada väikese või ajutise tähtsusega küsimustes.

Tekitab “meie” tunnet

Niisuguse otsedemokraatliku otsustusmehhanismi kehtestamine Saaremaa vallas on vajalik, kuna vald on hüppeliselt kasvanud. Siduva rahvahääletuse võimalus aitab vältida valla juhtimisorganite kaugenemist vallaelanikest ning sellest tulenevat vallavõimu ja vallaelanike teineteisest võõrandumist. Võimalus valimiste vahel Saaremaa jaoks olulistes küsimustes reaalse otsustajana kaasa rääkida tõstab valijate usaldust vallavõimu vastu ja tekitab sidusust kogukonnas ehk seda õiget “meie” tunnet. Arvestades viieprotsendilist künnist, ei jõua kaugeltki kõik algatused referendumini, kuid just see selekteeribki välja tõeliselt olulised küsimused.

Olgu lisatud, et riiklikul tasemel on rahva algatatud referendumid praegu võimalikud kümnes Euroopa riigis, kohalike omavalitsuste tasemel kindlasti rohkemates. Seega ei kätke kirjeldatud eelnõu endas midagi enneolematut, mida pole järele proovitud. Nagu teada, kehtis rahvahääletuse korraldamise kord edukalt Eesti Vabariigis kahe maailmasõja vahel, kuni Konstantin Päts rahva vaimsele tervisele viidates kraanid kinni keeras.

Loomulikult on rahvahääletusel ka poliitikutest vastaseid, kelle üks peamisi väiteid on, et rahvas on loll ja seetõttu ebapädev otsustama. Neile esitaksin ma küsimuse: kuidas küll loll rahvas suutis nii targa otsuse teha, et te valituks osutusite, või äkki saavutasite tulemuse hoopis rahvale valetamise teel?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 099 korda, sh täna 1)