Saaremaa põldudel teevad ilma talinisu ja tööstuslik kanep (7)

Statistikaameti möödunud aasta kokkuvõtted näitavad, et Saaremaal on lõpuks hoo sisse saanud tööstusliku kanepi kasvatamine ja järjest kasvab ka talinisu külvipind.

UUELE AVATUD: Aivar Lember on Saaremaal küll kõige tuntum kanepikasvastaja, aga mitte kõige suurem.
Maanus Masing



Tööstusliku kanepi külvi­seemet müüva Perfect Plant OÜ juhatuse liige Ago Siiner ütles, et Saaremaal on nad kanepiseemet müünud neljale-viiele kasvatajale, kellest mõni on seda veel omakorda laiali jaotanud. Eriti hoogsalt on kanepi kasvupind maakonnas suurenenud viimasel kolmel aastal. Koristatud kanep läheb viljakokkuostjate vahendusel suuresti välismaale.

Statistikaameti andmetel kasvatati Saaremaal kanepit 163 hektaril ja saagiks saadi 68 tonni. Eestis kokku kasvatati möödunud aastal tööstuslikku kanepit 9845 hektaril, mida on rohkem, kui Saaremaal kasvatati teravilja (8260 ha). Eestis saadi kanepipõldudelt möödunud aastal saaki 3597 tonni. Kasvu­pinnalt oli maakondadest esikohal Viljandimaa (3663 ha).

Kanepikasvatus nõuab veel harjutamist

Omakasvatatud toorainest kanepiõli tootev Pähkla põllumees Aivar Lember ütles, et kanepikasvatamist ta päris selgeks saanud pole ja asi vajab veel õppimist. Eelmisel aastal läks Lember alt maavalikuga ning vihmane ja külmapoolne suvi jättis taimed kiduraks. Ka kanepi koristamine nõuab suuremat vilumust, praegu kipuvad kanepikiud ent köieks keerutama ja mässivad end ümber kombaini võllide. Seni 5–6 hektaril kanepit kasvatanud Lember tõdes, et kümnetel hektaritel ta praegu kanepit kasvatada ei riskiks, arvestades, et külviseemne kilo maksab 10 eurot ja hektari peale kulub 30 kilo.

Pärast Eesti Vabariigi taastamist on Saaremaal üritatud kanepikasvatust käima tõmmata mitmel korral, kuid ebaedukalt. 2004. aastal pakkus kõneainet Gotlandi saarel asuva Rootsi firma IndustriHampeGotland AB plaan Saaremaa võsastuvatele põldudele tööstusliku kanepiga uut elu sisse puhuda. Paraku kukkuks Gotlandi kanepikasvatajate tööstusliku kanepi projekt Saaremaal vaatamata grandioossetele plaanidele lõpuks täielikult läbi. Ka hilisemad püüded Saaremaa põllumehi kampaania korras kanepiusku pöörata pole tulemust andnud.

Läinud aasta teraviljasaak oli läbi aegade paremuselt teine. Saaremaa põldudelt koristati 28 981 tonni teravilja. Sellest enam on suudetud vaid 2015. aastal, kui saaginumbriteks mõõdeti 33 470 tonni. Kultuuridest teeb võidukäiku talinisu, mida kasvatatakse järjest suuremal pinnal ja mille saagikogused on järjest paremad. Kui 10 aastat tagasi kasvas talinisu Saaremaal 340 hektaril, siis möödunud aastal kasvas see 2088 hektaril. Kui kümme aastat tagasi koristati maakonna põldudelt 1168 tonni talinisu, siis möödunud aastal 9171 tonni.

Talinisu kasvatamine on tõusuteel terves Eestis. Saaremaal on talinisu ka kõige kõrgema saagikusega teravili, kõrgeim saagikus oli 2015. aastal (4,598 t/ha).

Mitmekordne viljelusvõistluse võitja Kaido Kirst rääkis, et temal oli möödunud aastal külvipinnast talinisu all 40 protsenti. Talinisu talvitub hästi, sel on hea saagikus ja turgu. Suurem osa Kirstu talinisusaagist liigitus toiduviljaks, mis annab praeguste madalate kokkuostuhindade juures nii vajalikud lisaeurod. Seevastu näiteks talirukki eest kokkuostjad maksta ei taha, talirapsi kasvatamine Saaremaal kujutab endast aga üsna suurt riski, sest sõraliste karjad teevad rapsipõllul kõva laastamistööd.

Kirstu sõnul kasvatab ta viimasel ajal vähem suvirapsi, kuna sellele kultuurile on tekkinud väga palju kahjureid, kelle tõrjumine on kulukas ja ebameeldiv töö.

Viljavahelduses on Saaremaa põllumeestel suurenenud viimastel aastatel huvi kaunviljade vastu. Herne kõrval kasvatatakse üha rohkem ka põld­uba, mis hakkas laialt levima kolm aastat tagasi. “Liblikõieline taim parandab mulla omadusi ja kasutab õhulämmastikku,” kiitis Kaido Kirst kaunviljade kasutegurit.

Piimatoodang kasvab mühinal

Pärast 2014. aastal puhkenud piimanduskriisi on Saaremaa piimatoodang nüüd aasta kohta 10 000 tonni suurem ja jõudis mullu 43 196 tonnini. Selle näitajaga hoiavad saarlased maakondade arvestuses üheksandat kohta. Saaremaa suurim piimatootja Tõnu Post ütles, et pärast enam kui kaks aastat kestnud tõsiseid katsumusi tahavad kõik ellu jääda ja ajavad oma asju targemini. “Piimanduskriis sundis tootjaid mõtestatumalt tegutsema,” tõdes Post.

2017. aastal ületas Saaremaa keskmine piimatoodang lehma kohta esmakordselt 8 tonni piiri – 8135 kilo lehma kohta (+409 kilo). Eesti keskmine piimatoodang oli mullu 9159 (+281) kilo lehma kohta. Kõrgeimat toodangut andsid Tartumaa lehmad (9848 kilo) ja madalaimat Hiiumaa vissid (6604 kilo). Saaremaal oli möödunud aastal 5300 piimalehma.

Statistikaameti andmetel suurenes Saaremaal eelmisel aastal ka maasikakasvatuse alune pind põllumajandustootjatel 5 hektarilt 11 hektarile. Kokku koristati nendelt põldudelt 22 tonni maasikaid. Eestis kokku oli maasika all 654 ha põllumaad, neist koduaedades 123 hektarit. Kõige enam kasvab maasikat Tartumaa tootjatel (181 ha). Hiiumaa tootjatel oli maasikapõlde kahe hektari jagu.

Möödunud aastal esmakordselt turule tulnud Koimla küla maasikakasvataja Taavi Põld, kes praegu kasvatab maasikat enam kui 1 ha suurusel maatükil, paneb nüüd maha veel 17 000 taime ja suurendab maasikate kasvuala ligemale kahele hektarile. Edaspidi võib põllupind laieneda kuni neljale hektarile. “Turgu ju on, vähemalt eelmine suvi seda näitas, ja miks mitte siis laieneda,” rääkis Põld.

Saaremaa põllumeeste õuna- ja pirnisaak oli mullu vaid 38 tonni, aasta varem 217 tonni. Õunapuud andsid hektari kohta 2283 kilo saaki, aasta varem oli saak 5161 kilo ehk suurim alates 2004. aastast. Ploome, kirsse, karusmarju, punast ja valget sõstart ja musta sõstart ei tooda ükski Saaremaa põllumees. Vaarikat toodeti vaid üks tonn.

Kuigi küüslaugu kasvatamiseks on siinsed tootjad ka investeeringutoetust saanud, statistika selle tootmist Saaremaal ei kajasta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 675 korda, sh täna 1)