Sillaotsus jäeti meelega järgmisele valitsusele (11)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on Muhu ja mandri vahelise silla jaoks vaja teha aasta aega kestvaid uuringud eelkõige seetõttu, et välistada riskid, mis võiksid maksumaksjale kalliks maksma minna.

MKM-i teede- ja raudteede osakonna juhataja Ain Tatteri sõnul on uuringute tellimise ajendiks ettevõtjate ettepanek lahendada tulevikus võimalik püsiühendus kontsessioonilepinguga.

Tatteri sõnul ei pruugi see lahendus olla maksumaksja seisukohast kokkuvõttes riigile positiivse sotsiaalmajandusliku mõjuga. Samuti kaasneksid ebamõistlikud riskid Muhu/Saaremaaga ühenduse stabiilsuse tagamisel püsiühenduse valmimiseni.

Praegu olemasolevad arusaamad püsiühenduse hinnast ja mõjust pärinevad 2011. aasta uuringutest. Seal on tegemist käsitlusega, et riik ehitab silla, kasutajad maksavad 20 aastat ületustasu ning siis on ülesõit tasuta.

Kontsessiooni puhul peaks riik silla projekti finantseerima parvlaevatoetustega võrreldes ca kaks korda suurema dotatsiooniga ning kasutajad peaksid maksma sillaületustasu 50 aastat.

Rääkimata sellest, et kui sild Natura hindamise tulemusena välistatakse, oleksid Tatteri sõnul tunneli puhul riigi vajadused isegi kolm korda suuremad kui praegune parvlaevatoetus.

Samamoodi on ka silla ja tunneli ehitushinnad pärit 2011. aastast ning vajavad täpsustamist.

“Lisaks tuleb arvestada maavarade kättesaadavuse ja ehitushindadega, samal ajal kui on ehituses ka näiteks Rail Baltic,” selgitas Tatter.

See kõik annab tema sõnul aluse mitte võtta kiirkorras vastu püsiühenduse rajamise otsust kontsessioonihankena ja algatada rahaliselt mahukas eriplaneering. “Võimalik, et siis selguksid tegelikud numbrilised väärtused, mis püsiühenduse rajamise  otstarbekust kontsessioonina ei pruugi toetada ja millest ka kontsessionäär majanduslikult ise huvitatud ei oleks,” selgitas Tatter. “Või oleks huvitatud ainult tingimusel, kui riik võtaks kõik olulised riskid  endale, mis aga ei oleks siis enam vastavuses maksumaksjate huvidega.”

Tatteri sõnul ei pruugi uuringud tõesti aasta kesta, kuid lähtuti ikkagi 2019. aasta märtsis toimuvatest riigikogu valimistest.

“Siis koostatakse uut koalitsioonilepingut ja vastavalt valitsuse 4-aastast tegevuskava,” selgitas ta. Oluline on, et selleks ajaks oleks poliitikutel olemas täpsustatud mõjude analüüs, et otsustada koostoimes parvlaevade optsiooni kasutamine, uue parvlaevaveo hankelepingu sõlmimine ja lepingu kestus ning vastavalt ka püsiühenduse jätkutegevused.

Arvestades kõiki asjaolusid ei oleks Tatteri hinnangul valitsuse poolt kohane teha otsused, mis ajaliselt tuleb langetada järgmisel valitsusel ja riigikogul. “Küll aga tagab äsjane valitsuse otsus selle, et valitsuse ja riigikogu järgmisel koosseisul on püsiühenduse arendustegevuste jätkamise üle otsustamiseks põhjalik ja ajakohastatud taustinformatsioon,” ütles ta, viidates, et päris kalevi alla asja panna ei saaks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 267 korda, sh täna 1)