Väikeses väinas loetleti rekordarv merikotkaid (1)

Laupäeva keskpäeval vaadeldi Väikeses väinas 37 isendist koosnevat merikotkaste parve, mis peaks olema Saaremaa rekord, sest eelmine ametlik arv oli 24.

Foto: KALMER SAAR

Rohkem merikotkaid on Eesti PlutoF-i (Tartu ülikooli teadlaste loodud ja arendatav veebipõhine töölaud elurikkuse kirjeldamiseks) andmetel ühekorraga vaadeldud viiel korral Pärnu- ja Hiiumaal.

Fotograaf Kalmer Saar ütles, et tema jaoks oli vaatepilt haruldane, sest tavaliselt on merikotkad koos kolme-neljakesi. “Viimati lugesin neid seal Kõrkvere kandis kokku 37 tükki. Ma ei tea küll täpselt, mis see niisuguse parve kokku ajas, aga võib-olla on praegu merejääst üles sulamas kalad, mille peale nad siis kõik kokku lendasid,” rääkis Saar. Ta lisas, et pildile oli tervet parve keeruline saada, kuid osa kotkaparvest jäi siiski kaadrisse.

Linnud pildile saanud Reimo Võting luges samuti kokku 37 kotkast. “Mure ongi selles, et ilusti pildile ei saanud, midagi läbi binokli õnnestus kuidagi teha,” märkis ta. “Ma sõidan seda teed iga päev ja kotkad on seal kogu aeg olnud, aga mitte nii suures koguses. Esmaspäeval oli juba palju vaiksem, kui kotkaid oli jääl näha kümmekond.”

Võtingu sõnul oli sellist hulka merikotkaid näha äge, sest sellist pilti iga päev ei silma. “Eks nad kala pärast sinna kogunesid, sest sulava jää sisse on tekkinud kalalõksud. Surnud lindusid seal kindlasti ei ole, need on ammu läinud,” rääkis Võting.

Mati Kaal

Tallinna loomaaia kauaaegse direktori Mati Kaalu sõnul on harilikult koos kümmekond merikotkast, suuremad parved on pigem haruldased. “Kuna nad on hulkujad linnud ning söövad igasugust raibet, siis ilmselt oli lihtsalt üks eriti hea söömaplats neil seal tekkinud. Praegu võib merest välja sulada nii surnud linde, kalu kui ka hülgeid ning noored linnud on veel eriti agarad ja üleüldse on nad suure söömaga linnud. Kus midagi nokkida on, sinna lendavad ikka kokku,” rääkis Kaal.

Mati Martinson

Linnuvaatleja Mati Martinson ütles, et tegu on kotkalasteaiaga. “Noored tulevad koos rändelt, neil on praegu merel süüa ja aega küll. Vanadel lindudel on juba munad ja piisavalt toimetamist oma pesapaikades,” märkis ta.

Alver Kivi, Kristina Kretova

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 164 korda, sh täna 1)