Viinamarjakasvatajad jagasid väärt kogemusi

Viinamarjapäeval Kõljala külamajas tutvustati uusi viinapuusorte ja nende kasvatamist, maitsti viinamarju ja degusteeriti veine.

OMATOODETUD VEIN OMAKASVATATUD MARJADEST: Veiniteo üle arutavad viinamarjapäeva korraldaja Veeve Kaasik ja veinid valmistanud Meelis Albert.
Maanus Masing



Ettevõtmise korraldaja, kultuuriseltsi Kevade juhatuse liikme ja Saarte nõuandekeskuse taimekasvatuse konsulendi Veeve Kaasiku hinnangul läks õppepäev asja ette – osalejaid oli ligi 30 ja kohale oli tuldud üle maakonna.

Ka Veeve Kaasik ise kasvatab viinapuid. “Mul on neid praegu veel vähe, aga tunnen nende kasvatamise vastu huvi ja plaanin neid rohkem kasvatama hakata,” rääkis ta. “Eesti tingimustesse sobivaid sorte õnneks jagub.”

Tosin aastat kasvatanud

“Usun, et mina andsin teistele rohkem, kui selt päevalt ise sain,” ütles kogenud viinamarjakasvataja Meelis Albert. Tosina aasta jooksul on ta kasvatanud viinapuid paarikümnest sordist. “Neid, mis praegu istanduses alles, on neliteist,” märkis Albert. “Edasi lähen nende sortidega, millest kannatab veini teha.”

Omakasvatatud viinamarjadest toodab Albert ka veine. Neid – nii valgeid kui ka punaseid – tutvustas ta laupäeval ka Kõljala külamajas korraldatud õppepäeval. Valge vein oli valmistatud “Sukribe” ja “Supaga” viinamarjast, punane põhiliselt “Rondost”.

Viinapuude kasvatamise teema juures ei saanud laupäeval üle ega ümber neid kimbutavatest haigustest.

“Olin 2016. aasta suveni kindel, et meil annab viinamarju kasvatada keemiavabalt,” lausus Meelis Albert. “Siis tabas istandust ebajahukaste ja ligi 90 protsenti saagist hävis.”

Alberti sõnul on vahend, mis on aidanud tal taimehaigusi ennetada ja – kui haigus on siiski tulnud – ka ravida, Topas 100 EC.

“Kuna 2017. aastal muutus taimekaitseseadus, siis tavaaednikule seda kahjuks vabamüügis enam ei ole,” märkis Albert.

Järgmisena mustikad

“Selleks, et taimekaitsevahendit kasutada, tuleb koolitus läbida,” tõdes Veeve Kaasik. “Kes seda aga teinud pole, peab kasutama looduslikke vahendeid, näiteks nõgeseleotist või rohelist seepi.

Järgmiseks aastaks on õppepäeva teema juba paigas. Kui tunamullu peeti Kõljalas kartuli- ja mullu maasikapäeva ning seekordne õppepäev oli pühendatud viinamarjadele, siis tuleval aastal peetakse mustikapäeva. “Ilmselt räägime koos mustikatega ka murakatest,” lausus Veeve Kaasik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 462 korda, sh täna 1)