Muhulasest arhitekti töö napsas võidu

Aasta tehasemaja konkursil pälvis parima käsitööpalkmaja auhinna palkmaja Haapsalu kandis, mille arhitekt on muhulane Kristjan Prii.

TRAKTORIMAJA AVAMAS: Oilseeds Jatiina traktorimaja avamisel sai Kristjan Prii arhitektina ka pidulikul hetkel sõna võtta.
OILSEEDS GRUPP



Ametlikult pälvis auhinna küll maja ehitanud Hobbiton Homes OÜ, arhitektid jäävad auhindamistel pahatihti tahaplaanile, ent see ei vähenda nende töö olulisust. Arhitektuuribüroo Eluruum arhitektile Kristjan Priile valmistab võit muidugi rõõmu.

Mis konkurssi puutub, siis tuli nominatsioon Priile üllatusena.

Ehitus vajab süvenemist
“Ma pole eelnevalt konkurssidel osalenud ja seegi kord leiti töö teostaja kaudu,” tähendas ta. Prii usub oma sõnul, et iga klient on justkui väike konkursivõit ja töö hind ei ole kõige olulisem.

Projekti muutmine ehituse käigus on palju kallim kui põhjalik eeltöö paberil. Selleks on aga vaja aega varuda. Prii soovitus neile, kel plaan järgmisel kevadel ehitama hakata: otsige arhitekt hiljemalt eelmisel sügisel!

“Huumorivõtmes saab kevadisi kundesid võrrelda talveunest ülesärganud karudega, kes ootamatult avastavad, et päike juba kõrgel. Siis on pisut hilja,” tõdes ta.

Lahenduse väljamõtlemine, olgu see kasvõi väiksemahuline ümberehitus, tahab süvenemist ja ehitusdokumentide kordaajamine võtab minimaalselt kuu-poolteist.

Prii märkis, et 2020. aasta 1. jaanuarist rakendada planeeritava “liginullenergia” nõue pikendab tööde järjekordi veelgi. Tema hinnangul on tegemist ülereguleerimisega.

VÕIDUTÖÖ: Prii projekteeritud võidutöö asub üle mere Haapsalu kandis.
TÕNU TUNNEL

“Vaieldamatult on arhitekti kohustus luua eeldused parima võimaliku energialahenduse saavutamiseks, kuid ei saa sundida tellijat oma maja ümbert 200 aasta vanuseid põlispuid maha võtma selleks, et päikeseenergiat maja lisakütteks kasutada,” näitlikustas ta. Muul moel ei pruugi aga nõutud energiatõhususarv välja tulla. Nõnda loodab ta, et majandusministeerium saab n-ö oma sõidu taas kontrolli alla ega põrutata ühest kraavist teise.

Rääkides oma tööst lähemalt, tõdes ta, et enne kui midagi planeerima hakata, tuleb asjaosalistel kokku saada ja ära tunnetada, kas koostöövaim tekib.

Seekordse võidutöö puhul olid tellijad ta tuttavad ning visiit tuli teha vaid hoone tulevase asukoha ülevaatamiseks. Prii rõhutab, et fotod, interneti kaardirakendused ja muud tehnilised abivahendid tulevad kasuks, kuid vahetut kogemust ei asenda miski. Asukoht kirjutas ka suuresti ette, millist maja looma hakati. “Lääne-Eestile tüüpiline taluarhitektuur ja tellijate soov saada võimalikult vähe kunstmaterjalidesse mässitud elamist,” rääkis ta. Seega oli käsitööna valminud palkmaja loogiline valik. Konkreetse tootja leidmine õnnestus samuti.

Hea meeskonnatöö

Hoone mõõtmed dikteeris ette vana maja vundament. “Kuna talvel ja suvel kasutab hoonet erinev hulk inimesi, siis on ruumid jaotatud nii, et kõiki korraga kütma ei pea,” tähendas ta. Tellija erisoovid olid sahver ja väliköök. “Kalasabamustriga uksed said algselt kohe välja pakutud, värvilahenduse eest suurim kiitus pererahvale endale,” rääkis Prii.

Kokkuvõttes on tegemist hea näitega meeskonnatööst, kus nii tellijad, arhitekt kui ka teostaja istuvad kõik n-ö samal pool lauda.


Kristjan Prii – seikleja ja arhitekt ühes isikus

Arhitektuuri läks Kristjan Prii õppima kohe pärast keskkooli lõpetamist. Toona jäid tal õpingud aga pooleli, kuna olid murrangulised 1990. aastad. “Uuesti tulin teema juurde tagasi 2009 ja praktiliste töödega alustasin paralleelselt õpingutega,” märkis ta.

Tehtud on arhitektina töid bussipeatusest traktorimüügiesinduseni. “Just avasin uue projektikausta numbriga 155. Osa töid ongi jäänud sahtlisse, nagu ikka, kuid Muhusse ja Saaremaale on kokku oma 10–15 erinevat asja tehtud,” rääkis ta. Lisaks mõõdistamised, seadustamised, ehitus- ja kasutusload ning muu möödapääsmatu tegevus selles valdkonnas. “5% loomingut, 95% menetlust, see on arhitektitöö reaalsus,” tõdes Prii.

Sel suvel viib aga järjekordne “ehh, uhhuduuri” jalgrattamatk Kristjani ja teised rännumehed Eestist mitmeks kuuks minema. “Oleme otsaga jõudnud Lõuna-Ameerikasse, Uruguay–Peruu, 5000 km järsu tõusunurgaga mägiteid võimaldavad ajul pisut tuulduda,” arvas ta. “Siis ongi sügisel hea pliiatsid ja sirklid uue energiaga taas välja otsida.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 225 korda, sh täna 1)