Turvatundega on meil hästi, tervist aga ülearu ei hoita (1)

Tervise Arengu Instituudi ülevaade näitab, et Saare maakonnas on elu turvalisem kui mujal, samas on suitsetajaid ja meeste purjutamist rohkem kui Eestis keskmiselt.

Maanus Masing



“Saared paistavad silma eeskujulike turvalisuse näitajatega,” leidis TAI tervise edendamise osakonna vanemspetsialist Maali Käbin. “Ligi 100% maakonna elanikest peab elukeskkonda turvaliseks ja kuritegevuse tase on Eesti madalaim.”

Oodatav eluiga on Saaremaal keskmisest pikem. Käbini sõnul on see seotud madalama suremusega enne 65. eluaastat. Tervena elatud eluiga sarnaneb Eesti keskmisele: saare mees elab oluliste tervisest tingitud igapäevaelu piiranguteta 56,5 eluaastat, naine 57 aastat. Vigastuste tõttu viibitakse sageli haiglas, kuid surmaga lõppenud vigastusi on keskmisest vähem.

Tervisekäitumisega on Saaremaal aga nii ja naa. Positiivse poole pealt võib välja tuua, et raseduse ajal suitsetajate osatähtsus on Eesti madalaim. Saare naiste alkoholitarvitamine on pigem mõõdukas – purju on end viimasel kuul joonud 4,2% naistest. Negatiivse poole pealt aga – täiskasvanute hulgas on suitsetajaid keskmisest rohkem ehk 27,6% elanikkonnast ning 32,4% meestest on end viimase kuu jooksul vähemalt korra purju joonud. “TAI ülevaatest loen, et meil on turvaline elukeskkond ja suhteliselt teadlik elanikkond,” sõnas Saaremaa valla tervisedenduse peaspetsialist Imbi Jäe. “Tervisekäitumise probleemsed põhinäitajad – ülekaalulisus, ebapiisav liikumine, purju joomine – on paremas seisus, kui seda on Euroopa või Eesti keskmised.”

Jäe sõnul teeb heameelt, et elanikud oskavad hinnata vaktsineerimise ja sõeluuringutes osalemise tähtsust. “Seda näitab keskmine eluiga,” leidis Jäe. “Küll aga peame tööd tegema tervena elatud eluaastate nimel ja iibe olukorra parandamisega.”

Murettegevaks peab ta asjaolu, et depressiooni ja pahaloomuliste kasvajate esmasjuhud ning alkoholi ja tubaka liigtarvitamine on “punases tsoonis”. “Mis puudutab päästeameti valdkonda, siis midagi rõõmsat see ei näita,” leidis Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe.

Kui Maali Käbini hinnangul on teiste maakondadega võrreldes suurem veeõnnetustes kannatanute hulk siin mõneti loogiline, siis Lindmäe sõnul on veeõnnetustesse sattunud inimeste arv murettegevalt suur. “Kas see tuleb sellest, et meie inimesi käib palju vee peal või on nad seda tehes hooletud, ei oska öelda,” lausus ta.

Lindmäe nentis, et hoonete tulekahjude arv on väike, küll aga saab neis kannatada liiga palju inimesi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 912 korda, sh täna 1)