LUUBI ALL: Üle hööveldatakse 800 km vallateid (10)

Saaremaa vallal on tolmuvaba kattega teid 320 km ja kruusateid umbes 1200 km, millest on sel aastal plaanis hööveldada umbes 800 km.

Maanus Masing



Kruusateede korrashoidmiseks on oluline tee omanike tehtav teehoole. Korras teed tagavad ohutu liiklemise ja lähedal elavate inimeste rahulolu. Ühtlasi välistab korrapärane hooldus ka tee kapitaalremondi vajalikkuse. Kui kruusateed hoitakse õigel ajal tehtud töödega korras, vähenevad ka hooldus- ja remondikulud. Kevadiste sulailmadega saavad kruusateed tavaliselt kahjustada, mis vähendab tee kandevõimet, sest teele tekivad löökaugud ja roopad. Ühelegi autojuhile ei meeldi sellisel teel sõita ja selleks, et kruusateel oleks parem liigelda, tuleb seda korraliselt hööveldada.

Kruusatee vajalikku korda viimiseks kasutatakse kahte meetodit. Tasandushööveldamisega tasandatakse väiksemad augud ja ebatasasused pindmises kihis. Profiilhööveldamisega taastatakse tee õige põikprofiil, lisades purustatud kivimaterjali, millega likvideeritakse kõik tekkinud ebatasasused.

Hööveldatakse samu teid

Saaremaa vallavalitsuse teede peaspetsialist Enno Reis ütles, et meie kruusateede olukorrast tekib tervikpilt pikema aja jooksul. “Praegu ei tea täpselt, mis lume alt välja sulab, ja eeldan, et pilt on piirkonniti erinev,” märkis ta.

Kruusateede olukorda mõjutavad meie laiuskraadil peamiselt ilmaolud. Viimaste aastate talvedel on probleemiks kujunenud õhutemperatuur, mis varieerub enamiku ajast null kraadi juures. Kevadel annab oma osa kruusateede lagundamisel ka lumesulamine.

Suurt kahju teevad kruusateedele suured vihmasajud. Nii võib tee muldkehasse imbunud vesi tekitada tee kandevõime kahanemise. Metsa- ja muude raskete vedude mõjul võivad kruusateed veelgi rohkem kahjustatud saada ja kaotada sellega kandevõime täielikult. Seepärast kasutatakse kriitilisemates kohtades ka autode koormuste piiramist. Tihti ei saa teehooldajad pikaajalise sajuperioodi järel asuda enne hööveldama, kui on olnud kuivem periood ja kruusatee on tööks vajaliku tasemeni tahenenud.

Enno Reisi sõnul lähtutakse hööveldamisele minevate teede valikul põhimõttest, et hööveldatakse samasid teid, mida hööveldati eelmisel aastal ühinenud omavalitsuste poolt. Teed, mida kasutatakse vähe, ei lagune ja seepärast ei vaja need ka hööveldamist.

Samas on vallal teid, mida polegi praegu võimalik hööveldada, sest need on liiga kitsad, puudub hööveldatav kruusakiht või on tee sedavõrd kargesse kasvanud, et hööveldamine teeb seal pigem kahju.

Kõige efektiivsem ja kiirem moodus kruusatee katte hooldamiseks on selle hööveldamine, ent enne tööga alustamist tuleb enamasti ära oodata teepinna tahenemine. Märja kruusakihi liigutamine ühest tee äärest teise ei anna oodatud tulemust. Kruusateede kulumiskihi taastamiseks kasutatakse keskmiselt 30 tonni purustatud kruusa kilomeetri kohta.

“Hööveldamistööde tegemiseks valla eelarves eraldi rida pole, see kulu on teehoolde üldiste kulude real. Teede jooksva hoolduse pealt kokku hoida ei saa ja kui tee vajab hööveldamist, tuleb seda teha,” selgitas Enno Reis. “Nii kruusateede hööveldamine kui ta teised teehoiutööd on suures vallas riigihankekohustuslikud, kuna tööde mahud on sedavõrd suured. Varem sai iga omavalitsus omaette tellida selle töö lihtsustatud korras.”

Reis ütles, et sellist infot, millal ja kus üldse viimati mõni uus kruusatee lõik ehitati, ei ole ta kogunud. Tema hinnangul on valla teedevõrk üldiselt piisav ning on vaja tööd teha selle nimel, et see säiliks. “Päris uute teede rajamist pole sel aastal ette näha, pigem seisavad ees rekonstrueerimised ja katete uuendused,” märkis ta.

Hooldus kaks korda aastas

Kruusateede hööveldamist tehakse üldjuhul kaks korda aastas ehk siis peamiselt kevadel ja sügisel vastavalt vajadusele. Kui sõidutee on suurema koormusega, siis korrastatakse seda ka suvel. Hööveldamise hanke selleks aastaks võitis AS Eesti Teed.

Hankest jäid välja Leisi ja Laimjala piirkonna teed, kus töötavad valla oma teehöövlid. Samuti osa endise Lääne-Saare valla teid, kus toimetavad Lääne-Saare Halduse höövlid. Järgmiseks aastaks tuleb uus hange.

Sageli kasutatakse kruusateede hööveldamisel ka pretensioonide laekumisele rajatud hooldamissüsteemi, mis ei anna paraku piisavaid tulemusi ja lõppkokkuvõttes muudab tee seisukorra rahuldaval tasemel hoidmise kallimaks.

Viimane muudab omakorda teedevõrgu seisukorra halvemaks, sest omavalitsuse selleks eraldatud summad kuluvad kiiresti ära ning kokkuvõttes ei jõuta kõigi teedeni ja vajalikud tööd jäävad tegemata. Enno Reisi sõnul on inimestel võimalik ise kruusateede hööveldamist tellida, kui nad näevad, et asi on kehv ja tee seisukord neid ei rahulda. “Inimeste pöördumine on kindlasti teretulnud, kas siis otse valla teespetsialistide poole või piirkondlike teenuskeskuste kaudu,” täpsustas ta. Reis märkis, et kindlasti on esmatähtis ka teeäärse hoonestusega teelõigud tolmuvabaks saada, et vabaneda tolmuprobleemidest ja muuta vallarahva elukeskkond seeläbi veelgi paremaks.

Riigiteid on Saaremaal kokku umbes 1100 km.


Saaremaa valla kohalike teede hööveldamine 2018. aastal

Valla kohalike teede hööveldamise hanke eesmärgi täitmiseks on valla territoorium jagatud neljaks piirkonnaks, igale piirkonnale kinnitatakse üks tööde teostaja, kellega sõlmitakse töövõtuleping 2018. aasta lõpuni.

I piirkonna moodustavad endise Mustjala, Kihelkonna ja Leisi valla territooriumid hooldatavate teede ligikaudse kogupikkusega 133 km. Mustjala 50,2 ja Kihelkonna 82,8 km.

II piirkonna moodustavad endise Valjala, Orissaare, Laimjala ja Pöide valla territooriumid hooldatavate teede ligikaudse kogupikkusega 117 km. Valjala 44, Orissaare 42,4 ja Pöide 31 km.

III piirkonna moodustavad endise Salme, Torgu ja Pihtla valla territooriumid hooldatavate teede ligikaudse kogupikkusega 108 km. Salme 32,1, Torgu 29,6 ja Pihtla 46,5 km.

I–III piirkonnas tehtav töö on Saaremaa valla avalike kruusateede hööveldamine vastavalt hankija etteantud teede nimekirjale.

IV piirkonna moodustavad põhiliselt endise Lääne-Saare valla teed, Kuressaare osakaal on ainult paar tänavat. Lääne-Saare teid on hööveldamise hankesse arvestatud umbes 100 km, suurema osa selle piirkonna teid hööveldab valla kommunaalettevõte Lääne-Saare Haldus.

“Hööveldamise hankes üritasime valla jagada neljaks enam-vähem võrdseks piirkonnaks,” rääkis Enno Reis. “Seega on tööde maht neljandas piirkonnas plaanitud nagu teisteski umbes 100 km ja natuke peale. Selle piirkonna teede puhul oleme arvestanud, et valla kommunaalettevõttel Lääne-Saare Haldusel on ka teehöövlid ja mingi võimekus seda tööd teha. Hanke ettevalmistamisel ei olnud täpselt teada, millise osa IV piirkonnast Lääne-Saare Halduse höövlid kataksid. Teede hööveldamist korraldab selles piirkonnas Jüri Ränk Lääne-Saare Haldusest.”

Tehtav töö on piirkonna avalike kruusateede hööveldamine vastavalt vähemalt kolm tööpäeva enne tööde algust esitatud kirjalikule tellimusele. Hööveldamise täpsema aja valib töövõtja vastavalt teel oleva kruusa omadustele ja ilmastikule, arvestades hööveldamise järjekorra osas tellija soovitusi. Teed ei hööveldata, kui aukudes seisab vesi, kruuskate on ülemärgunud või liigselt kuivanud.

KOKKU HOIDA EI SAA: Teede jooksva hoolduse pealt Enno Reisi sõnul kokku hoida ei saa ja kui tee vajab hööveldamist, tuleb seda teha.
MAANUS MASING

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 315 korda, sh täna 1)