Südame tervis olgu südameasi

Aprill on südamekuu, mil paslik rääkida südame tervisest. Paraku on südame-veresoonkonnahaigused nii Eestis kui ka mujal Euroopa riikides varase surma põhjustajana endiselt esikohal.

SÜDANT UURIMAS: Kuressaare gümnaasiumi bioloogiaklassis uudistavad südame mulaaži õpilased Eke Ao Nettan, Sandra Beljakov ja Kerstin Tang.
Maanus Masing



Statistika järgi sureb iga 100 000 elaniku kohta enne 65. eluaastat nende haiguste tagajärjel aasta jooksul ligi 250 meest ja 80 naist.

Tervise Arengu Instituudi andmeil suri Saare maakonnas ülemöödunud aastal vereringeelundite haigustesse 238 inimest – 101 mees ja 137 naist. Eestis kokku põhjustasid need haigused 8006 inimese surma.

Töönarkomaane vähem

Pärast aastatepikkust töötamist Soomes paari nädala pärast Saaremaal perearstina alustava Tanel Martise jaoks on südame- ja veresoonkonnahaigustega kimpus patsientidega tegelemine igapäevane töö.

“Viimasel ajal on tunnistatud stressi väga olulist mõju infarkti tekkes,” märkis tohter. Tema hinnangul on nn töönarkomaanide osakaal, kes seavad esikohale oma karjääri või töö ning unustavad tervise, õnneks siiski vähenenud.

“Olen tähele pannud, et kui unustatakse tervislikud eluviisid, ei olda ka tööalal või äritegevuses kaua edukad,” rääkis dr Martis. “Mingil hetkel hakkab tervis ikkagi logisema ja lööb välja kas psüühikahäire või kehalise haigusena.” Viimaste hulka kuuluvad Martise sõnul mitmed südame-veresoonkonnahaigused, näiteks südameinfarkt.

Oma kogemustest ei saa Martis öelda, et haigestumus südame-veresoonkonnahaigustesse oleks nende aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud või, vastupidi, kahanenud. Küll aga teeb tohtrile heameelt see, et suhtumine südame- ja veresoonkonnahaigustesse on muutumas.

“Üha enam hakatakse arvestama sellega, et need haigused võivad põhjustada mitte ainult kahju tervisele ja kannatusi, vaid ka olulisi majanduslikke väljaminekuid,” rääkis dr Martis. “Sageli ajab inimese pärast tööd spordisaali, jooksma, kasvõi koeraga jalutama mitte otseselt rõõm liikumisest ja sportimisest, vaid kaine kalkuleerimine, milliseid muresid võivad veresoonkonnahaigused põhjustada.”

Väike abiline

Inimesele, kelle süda ei suuda iseseisvalt töötada ning kel esinevad madalast südamerütmist tulenevad tervisehäired, nagu valu rinnus, jõuetus, tugev väsimus, minestamishood, paigaldatakse südamestimulaator.

See on väike elektrooniline seade, mis paigaldatakse naha alla. Seade kasutab elektrilisi impulsse, mis liiguvad elektroodide kaudu südamelihasesse ja reguleerivad südamelöökide sagedust.
“Südamestimulaatori ülesanne ongi tagada normaalne südamerütm,” selgitas dr Martis. “Tänapäevane südamestimulaator suudab ise jälgida südame rütmi ja stimuleerib südant ainult siis, kui südametegevus aeglustub programmeeritust allapoole.”

Esimene täielikult naha all asuv stimulaator paigaldati õnnestunult Rootsis Karolinska ülikooli kliinikus 1958. aastal.

Dr Martise sõnul on kardiostimulaatori paigaldamine, programmeerimine ja kontroll kardioloogi töö. Eestis paigaldatakse südamestimulaatoreid suuremates haiglates, kus on vastav personal.

Täpset arvu, kui palju on dr Martise enda praktikas tulnud ette patsiente, kes südamestimulaatorit vajavad, ei oska tohter öelda.

“Usun, et patsientide arv, keda olen madala südamerütmi tõttu uuringutele saatnud, on umbes 10–15 aastas,” lausus ta, lisades, et enamasti on tegemist juba eakamate inimestega.

“Kõigepealt tuleb aga selgeks teha, mis rütmi aeglustumiseni viib,” ütles dr Martis. “Sageli on põhjuseks mõnede südamerütmi aeglustavate ja vererõhku alandavate ravimite toime.”

Martise andmeil on tänapäevaste südamestimulaatorite nn eluiga 7–8 aastat. “Üldisemad probleemid on patareide töö nõrgenemine – mis viib südametegevuse aeglustumiseni seatud piirist allapoole – ning mehaanilised rikked, mille puhul peab pöörduma eriarsti poole,” lausus dr Martis.

Kui stimulaatori kandjal ilmnevad sellised sümptomid, nagu verejooks haava piirkonnas, järsku tekkinud hingamisraskus ja hingeldamine, valu stimulaatori piirkonnas, infektsioonitunnused haava piirkonnas, minestamishood, peaks ta kindlasti minema perearsti juurde, rõhutas Tanel Martis.


Tanel Martis

Kas võtta tõe pähe?

Mida arvab doktor Tanel Martis sotsiaalmeedias levitatavast õpetusest, kuidas inimene end südameinfarkti korral ise päästa saab? Toome osa sellest tekstist siinkohal ära.

Juhul kui olete üksi ja tunnete, et teie süda ei löö korrapäraselt ning teid valdab üldine nõrkus ja peapööritus, on teil kõigest 10 sekundit teadvusekaotuseni…
Mida teha? Vastus: ärge sattuge paanikasse, vaid hakake väga kõvasti köhima! Enne köhatust tõmmake sügavalt hinge, köhatus peaks olema võimalikult pikk ja sügav, nagu tahaksite puhastada kopsusid limast. Hingetõmmet ja köhatust tuleb korrata igal teisel sekundil vahetpidamata, kuni tunnete, et süda lööb normaalselt või kuni abi saabumiseni.
Sügavad hingetõmbed varustavad kopse hapnikuga ning köhimisliigutused stimuleerivad südant ja parandavad vereringet. Surve südamele aitab taastada selle normaalse töörütmi.
Nii toimides võib infarktiohver jõuda ise haiglasse!

“Seda konkreetset probleemilahendust kommenteerida ei oska, kuna puuduvad andmed selle mõjususe kohta,” lausub dr Martis.

Küll aga on sügaval rahulikul hingamisel tema sõnul positiivne mõju südame ja teiste elundite varustamisele hapnikurikka verega, samas rahustab see närve ja alandab vererõhku. “Rütmihäirete esinemisel on tähtis rahuneda,” märgib dr Martis. “Sageli piisab puhkepausist, klaasitäie külma vee joomisest, et südame lisalöögid lõpeksid.”

Tanel Martise sõnul võiks südame rütmihäirete jätkumise korral proovida nn vaagusstimulatsiooni. “Inimene tõmbab kopsud õhku täis ja seejärel katkestab korraks hingamise,” õpetab dr Martis. “See nn Valsalva manööver tõstab rindkere-sisest rõhku ja aktiveerib vaagusnärvi, mis omakorda vähendab südame rütmi ning võib eluohtliku rütmihäire lõpetada.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 723 korda, sh täna 1)