Kas Abruka inimesed tuleks talveks evakueerida? (28)

Elmi Epro

“Just sellise ehmatava mõtte olevat üks asjamees öelnud. Pärast küll pehmendanud, et ta teinud nalja. Karmid naljad,” kirjutab Abruka elanik Elmi Epro. “Põhjuseks ikka, et talvel, kui jää tekib ja oma laev enam sõita ei saa, minevat laevaühendus Abrukaga liiga kalliks ja ebaefektiivseks.”

Talvepimeduses, tuulte ja tormide meelevallas pole elu Abrukal kerge. Polnud ka sel talvel. Kui siis öeldakse, et oleme riigi raha raiskajad, on kurb. Muidugi, raha ja kasumlikkus on ju pühad lehmad. Mis loevad nende kõrval inimesed?

Seni on Abruka inimesi jääseguse mere puhul aidanud Roomassaare pukser Panda. Tänavu aga vigastas Panda end madala veetaseme tõttu tõsiselt vastu kivist merepõhja. Suure laeva remont on väga kallis, nii et abrukalastel on tõsine mure.

Jalgsi üle ei pääse

Mõned teadlased ennustavad, et kliima soojenemise tagajärjel muutuvad meil valitsevateks ida- ja kirdetuuled, mis viivad vee Läänemerest Taani väinade kaudu välja, ja veetase aina alaneb. Idast pole kunagi midagi head tulnud.

Eks meil ole sama mure, mis hiidlastelgi. Hiidlased tahavad ministri maha võtta, aga ka uus minister pole nii võimas, et tuulte suunda muuta. Asi võib veelgi hullemaks minna.

Kliima soojenemise tõttu pole merel viimastel aastatel ka kandvat jääkaant olnud. Tänavu siiski oli paar nädalat, kui mööda jääd sai liikuda jalgsi ja lumesaaniga. Viimane korralik jäätee oli 2012. aastal. Nii ongi, et liikuma ei pääse jalgsi ega laevaga.

Abruka sadama faarvaater tahaks süvendamist, aga seegi nõuab suurt raha.

Abruka jaoks oli kõige parem aeg suure Saare Kaluri osana. Siis hoolitseti igasuguse transpordi eest. Kui muidu ei saanud, siis telliti helikopter, millega said sõita eeskätt haiged, aga ka teised, kel oli vaja linna pääseda. Koguni poekaup toimetati kohale. Minu lapsed toodi korduvalt helikopteriga koolivaheajale ja viidi tagasi. Nüüd tundub see helesinise muinasjutuna.

Kes hoolitseb saarerahva eest?

1994. aasta talvel suri Abrukal arstiabi puudumisel noor mees. Saare Kaluri ajal poleks seda juhtunud.

Viimastel aastatel on Abrukal maandunud vaid lõbusõidul olevate vendade Sõnajalgade helikopter.

Kuuldavasti hoolitsevad Soome ja Rootsi igati oma saarte elanike eest. Nendele on võimaldatud isegi kodanikupalk. Ikka selleks, et saared ei jääks inimtühjaks.

Muuseas, inimasustus on Abrukal aastast 1600. Kas nüüd, 21. sajandil, on saabunud kõige vaesem aeg? Ainuke lootuskiir on Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine, endine Saare Kaluri meremees ja laevakapten. Tema lubas, et päris hätta ta meid ei jäta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 199 korda, sh täna 1)