Raseduskriisi nõustamine jõuab viimaks saartele

Saaremaal, Muhus ja Hiiumaal käivitub maist raseduskriisi nõustamisteenus, pakkumaks abi kõikvõimalike raseduse ja lapsesaamisega seotud kriiside, probleemide ja murede korral.

VALMIS KUULAMA JA AITAMA: Maret Voites rõhutas, et eesmärk on pakkuda naistele ja peredele tuge ja sooja keskkonda, mis aitaks raskes olukorras toime tulla.
MAANUS MASING



Kui Maret Voitese pojal hakkas kätte jõudma koolimineku aeg, leidis Keila lähedalt pärit naine, et lapse jaoks oleks hea ja turvaline valik alustada kooliteed maakohas. Nii võttiski kahe lapse ema ette julge sammu ja seadis end mullu koos perega sisse Muhus asuvas senises suvekodus. Kaasa tõi ta oma oskused ja teadmised, mis võimaldavad hakata saartel pakkuma raseduskriisi nõustamist ja toetada peresid, kellel on sellealaseid muresid või probleeme.

Nõustanud kuus aastat

Hariduselt ämmaemand ja kümme aastat Pelgulinna sünnitusmajas töötanud Voites on raseduskriisi nõustamisega tegelenud kuus aastat. Ta selgitas, et raseduskriis on tegelikult seotud küllalt pika perioodiga – alates raseduse planeerimisest kuni lapse aastaseks saamiseni. Selle aja sisse mahub hulk võimalikke probleeme: nt viljatus ja probleemid raseduse planeerimisel, ka lapseootuse ajal võib ette tulla olukordi, kus pere vajab tuge, ning probleeme võib tekkida ka pärast sünnitust.

“Kui naisel on esinenud raseduse katkemist, siis aitab kriisinõustaja uue raseduse korral perel läbida selle äreva perioodi, kus valitseb suur hirm uue katkemise ees,” rääkis Voites. “Vahel avastatakse aga esimese ja teise trimestri uuringul, et on suurenenud tõenäosus loote väärarenguks ning siis vajab pere tuge ajal, mil nad ootavad lootevee uuringute tulemusi.”

Emotsionaalset tuge pakutakse ka omal soovil raseduse katkestanud naistele ja neile, kel hirm eesootava sünnituse ees. Naised, kelle rasedus on kulgenud plaanipäraselt, võivad aga nõustamist vajada pärast sünnitust või hiljem, kui laps on juba vanem.

Pärast sünnitust läbib naise keha tohutu hormonaalse muutuse ja paljudel tekib nõndanimetatud baby blues ehk sünnitusjärgne kurbus, tite­ema satub emotsionaalsesse segadusse. “Probleem tekib, kui õnnehetki enam ei esine. Siis on oht sünnitusjärgseks depressiooniks,” selgitas Maret Voites.

Nõustaja sõnul on ühiskond teinud hüppe ses suunas, et probleemidest rääkimine pole enam tabu, naised oskavad ise abi otsida ja oma emotsioone jälgida. Depressioon võib avalduda ka hiljem, kui näiteks magamata ööd ja imiku kasvatamisega seotud pinged löövad kiilu paarisuhtesse. Seega vajavad vahel sellist kriisinõustamist ka mehed.

“Kui on näha, et inimesel on raskemaid muresid, suuname ta psühholoogile või psühhiaatrile. Mingis mõttes võtame neilt koormust vähemaks, samuti pääseb meie nõustamisele kiiremini,” rõhutas Voites.

Vastuvõtud algavad maikuus

Lisaks kaks korda kuus toimuvatele vastuvõttudele näeb Maret Voitest Kuressaare haigla statsionaaris. Vastuvõtul on ühele inimesele määratud aga tunnike.

“Esialgu on vastuvõtt Kuressaare haigla naistenõuandlas kaks korda kuus, kui vajadus on suurem, siis saab lisakokkuleppeid teha,” ütles Voites.

Esimene vastuvõtt toimub haigla naistenõuandlas 8. mail.

Raseduskriisinõustaja juurde saab Kuressaares vastuvõtuaja broneerida, helistades polikliiniku registratuuri numbril 45 20 115. Hiiumaa ja Muhu inimesed võivad kirjutada meiliaadressil maret@rasedus.ee.

Täpne graafik selgub ilmselt uuel nädalal. Tasuta teenuse saamiseks on vajalik perearsti, naistearsti või ämmaemanda saatekiri.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 423 korda, sh täna 1)