Statistikapomm: Saare maakonnas on laulvad naised

Hiljuti Eesti statistikaameti avaldatud rahvakultuuri teemalisest statistikast 2017. aasta kohta selgub, et Saare maakonnas on esirinnas koorilaulu ja rahvatantsu harrastavad naised.

Kokku on enim harrastajaid koorilaulul. Sellega tegeleb 1413 inimest 3428-st. Teine harrastus on rahvatants, millega tegelejaid on 1015. Need kaks valdkonda on teistest kõvasti ees. Harrastusteatriga tegeleb 297 inimest, muu vokaalmuusikaga 171, käsitööga 143, folklooriga 129, muu valdkonna alla liigituva tegevusega 113, rahvamuusikahuvilisi on 83 ja puhkpillimuusikaga tegelejaid 64.

Meeste ja naiste harrastusi eraldi vaadates selgub, et naisi on harrastajate seas üle poole enam – 2316 naist võrreldes 1112 mehega. Naiste ülekaal on kõikides valdkondades. Mõlemaile meeldib enim koorimuusika, rahvatants ja harrastusteater.

Vanuseliselt on rahvakultuuri harrastajate seas kõige enam lapsi, nende arv on 1343. Täiskasvanuid on 1127, noori 400 ja eakaid 226. Sellistesse rühmadesse, kus on koos erinevad vanusegrupid, kuulub 332 inimest.

10 aasta lõikes on harrastajate arv tõusnud 2892-lt 3428 peale. Harrastajaid on juurde tulnud pea kõigis valdkondades. Rahvakultuuriga tegelemise huvi näitab tõusu kogu riigis.

Kogu Eesti arvestuses on Saare maakonna harrastajate arv pigem tagasihoidlik keskmine. Kui vaadata harrastajate arvu suhet elanike arvuga, on Saare maakond 15 seas 9. kohal. Kõige rahvakultuurilembesemad on üllatuslikult Läänemaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Kahel viimasel on kindlasti trumbiks pikaajalised võro ja seto kultuuritraditsioonid. Nimekirja tagaotsas on oodatult suure venelaste osakaaluga Ida-Viru maakond, samuti suurte linnadega Harju- ja Tartumaa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 72 korda, sh täna 1)