Veevärgile tõotab aasta pingeliseks kujuneda (4)

Ehkki varasemate perioodide põhjal on Kuressaare Veevärgil kogunenud jaotamata kasumit 21 miljonit eurot, lõpetati läi­nud aasta kahjumiga. Teha on samas vaja palju.

EPOPÖA LÕPP: Aivar Sõrme sõnul on lootust, et peagi jõuab lõpule juba liigagi kaua kestnud Mündi tänava jant.
MAANUS MASING



2017. aasta eest kogunes veefirmale kahjumit 633 000 eurot. Veevärgi juhatuse liikme Aivar Sõrme sõnul on selline 0,6–0,7 miljoni euro suurune aastakahjum aga Kuressaare Veevärgile, nagu enamikele Eesti vee-ettevõtetele, praegusajal täitsa tavapärane tulemus. Selle põhjus on, et kehtiv veeteenuse hind ei sisalda euroraha eest soetatud vara kulumit, mille suurusjärk Saaremaal on umbes 1 miljon aastas. Nõnda jääbki see miinus vormiliselt ettevõtte kanda.

“Ega pilt lähiaastatel oluliselt muutu ning kas ja millal veevärk klassikalises mõistes üldse kasumisse jõuab, näitab tulevik,” arutles Sõrm.

Aeg näitab, millal kasumisse jõutakse

Praegu kaetakse tema sõnul paberil tekkivaid miinuseid varasemate perioodide jaotamata kasumi arvel, mis omakorda on tegelikult tekkinud jällegi euro­raha põhivaradesse paigutamise tulemina.

Mingis osas on need plussid ja miinused Sõrme hinnangul mõlemad veidi näilised. “Tegelikult on kümned miljonid paigutatud puhastitesse, pumplatesse ja torudesse. Süsteem tulemina funktsioneerib, kuid mingit reaalset tulu ta omanikvaldadele ei tooda.”

Aivar Sõrm tunnistas, et 2018 tõotab Kuressaare Veevärgi jaoks kujuneda üpriski pingeliseks. Sel ja järgmisel aastal plaanivad nad rekonstrueerida umbkaudu 20 kilomeetri ulatuses torustikke Kuressaares.

“Number tundub küll suur olema, kuid arvestades, et kokku ligineb meie ÜVK vee- ja kanalisatsioonitorustik maakonnas 500 kilomeetrile, on tänavu ettevõetav osa suhteliselt väike,” selgitas ta.

Raha kulub selleks ettevõtmiseks palju, aga tegemata jätta töid ei saa. “Toetusi enam ei jagata ja finantseerimine toimub pangalaenu abil,” tähendas Sõrm. Mainitud töödega alustatakse Sõrme sõnul ilmselt mais. “Esmalt jõuab ehk lõpule Mündi tänava epopöa ja kärmelt tuleb ära teha ka keskväljaku rekiga (rekonstrueerimisega) seonduvad toruvahetused,” rääkis ta eesootavast.

Hiljem liigutakse teistesse piirkondadesse ja järgmise 14 kuu vältel tuleb kraavikaevamist ette paljudes muudeski linna piirkondades. “Asjaga ühele poole on plaanis saada järgmise aasta jaanipäevaks,” sõnas Sõrm. Ta möönis, et eks see toimetamine häirib mõnevõrra linna igapäevaelu, aga päris talvel selliseid töid teha paraku ei saa.

Muudatused veemajanduses

Valdade ühinemine toob Sõrme sõnul kaasa ka muudatusi veemajanduses – mingist ajahetkest on plaanis üle võtta veeteenuse osutamine ka Salmel, Leisis ja Laimjalas. “Viimases tuleb ilmselt märkimisväärselt panustada ka tehnoloogilise poole kaasajastamisse,” tähendas ta.

“Kuna meil on nüüd kolm suurt iseseisvat saarvalda, tuleb selles kontekstis üle vaadata veeteenuste hinnastamine ka nende lõikes,” lisas Aivar Sõrm. Ühtse veeteenuse hinna kehtestamiseni Saaremaa vallas tuleb aga käia paraku veel üsna pikk tee, sest seotud regulatsioonid on keerulised ja aegavõtvad.

“Hinnamajanduse tuleviku valdkonnas peame arvestama, et iga miljoni investeerimine põhivara asendamisse toob kaasa ka teenuse hinna proportsionaalse tõusu,” märkis Sõrm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 253 korda, sh täna 1)