Tööõnnetuste arv on tõusnud (13)

Viimaste aastate statistika näitab, et tööga hõivatute arv mullu vähenes, aga tööõnnetuste arv Saare maakonna ettevõtetes kasvas, sealjuures raskete õnnetuste arv peaaegu kahekordistus.

OHUTUS ENNEKÕIKE: Eile hommikul kontrollis Rein Nelis ehitusobjekti Kuressaare vanalinnas, kus pööras tähelepanu sellele, kas tellingutel piirded, sh jalapiire ikka on olemas. Valeri Pukman ja Ants Saksakulm muretsema ei pea, neil on ohutusega kõik korras.
MAANUS MASING



Kui vaadata Saare maakonda puudutavaid arvnäitajaid, siis 2016. aasta 124 registreeritud tööõnnetusega võrreldes oli neid mullu 38 ehk ligi veerandi võrra rohkem – 162. Kergete tööõnnetuste arv kasvas aastaga viiendiku – 103-lt 124-le, kuid raskete õnnetusjuhtumite arv suurenes tervelt 81% – 21-lt 38-le.

Ei võta tõsiselt

Tööinspektsiooni tööinspektor Rein Nelis nentis, et tööandjad ei võta paraku jätkuvalt kuigi tõsiselt töökeskkonna riskianalüüsi. “Paljudes ettevõtetes jääb mulje, et seda tehakse seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks,” sõnas ta.

See tähendab, et ohutegurid küll kaardistatakse ja riskid hinnatakse ning nähakse ette ka meetmed, kuid millegipärast jääb täitmata seaduse nõue, et riskianalüüsi tulemustest tuleb teavitada ka töötajaid. “Töötaja peab nüüd ise hindama riske oma töökohal, millega ta ei saa ilmselt hakkama sellisel tasemel, nagu on ettevõtte riskianalüüsis ette nähtud,” märkis Nelis.

Tööinspektor tõdes, et meie tänapäeva elutempo on oluliselt kiirenenud ja töö tegemise kiirusest oleneb sageli ka saadava tasu suurus. Kiirustades võivad töökeskkonnas valitsevad ohud aga märkamata jääda ja see omakorda viib lõpuks tööõnnetuseni. “Ka tööohutusnõuete rikkumised, mis on sagedased tööõnnetuste põhjustajad, tulenevad ikka liigsest kiirustamisest, mille tagajärjel tähelepanu hajub ja inimene muutub ohtude suhtes ükskõikseks,” ütles Nelis.

Et meil tööõnnetuste arv sel aastal veel suuremaks ei läheks, siis paneb tööinspektor Nelis tööandjatele südamele, et need võtaksid endale aega. “Vaadake, kuidas töötajad tööd teevad, ega nad liigselt ei kiirusta ja selle tulemusena ei täida ka tööohutusnõudeid. Kindlasti tuleb igat töötajat teavitada töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja mitte ainult teavitada, vaid ka selgitada, läbi arutada ning veenduda, kas selgitustöö kandis ka vilja,” rõhutas ta.

14 õnnetust päevas

Eelmisel aastal toimus Eestis kokku 5184 tööõnnetust ehk 14 tööõnnetust päevas. Elu kaotas tööpostil üheksa inimest. Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23–34-aastased mehed. Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ja kaubanduses.

Tööinspektsiooni pea­direktori Maret Maripuu sõnul näitab kasvutrendis raskete tööõnnetuste arv, et meie ohutuskultuur on pea olematu.

“Tööõnnetuste uurimine kinnitab, et pea kõiki õnnetusi oleks olnud võimalik ennetada. Selleks peab tööandja kehtestama ohutusjuhised, mida töötajad peavad järgima. Eelmisel aastal nägime, et üha enam tööandjaid hindab töökeskkonna riske ja tegeleb nende maandamisega. Loodame, et see trend jätkub ka sel aastal,” rääkis ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 552 korda, sh täna 1)