Maisibuum jõudis ka Saaremaale

Vähemalt neli Saaremaa põllumajandusettevõtet külvavad sel kevadel ühtekokku 180 hektarit maisi, mida on rohkem kui kunagi varem pärast Eesti taasiseseisvumist.

KÜLVIKS VALMIS: Egon Jürisson ja Õnne Sööt külvavad tänavu keskvalmivat maisisorti “Nortic­star”, mis on Eesti oludes häid tulemusi andnud.
Maanus Masing



Möödunud aastal 50 hektarile maisi külvanud Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et sel aastal läheb mais maha 70 hektarile. Detsembris valmis saanud uue laudaga kaasneb piimakarja suurenemine ja kõrge saagikusega mais on kasvava söödavajaduse katmiseks sobilik kultuur.

Esmakordselt hakkavad sel kevadel maisi kasvatama Kärla PÜ, Rauni POÜ ja Pöide AG OÜ.

Pöide AG OÜ agronoom Õnne Sööt ütles, et nemad soetasid maisiseemet 30 hektari põllupinna tarvis. Suure saagikusega mais on hea lahendus olukorras, kus põllumaad ei pruugi söödavarumiseks jätkuda. “Kuna meil on palju loomi ja mais on väga suure haljasmassiga, siis on paratamatu, et võtsime ta külvikorda sisse,” rääkis Õnne Sööt. Kui tavapäraselt täitub 1000-tonnine siloauk 70–100 hektarilt rohumaadelt kogutud rohumassiga, siis maisiga loodetakse sama siloauk täita 30 ha suuruselt alalt koristatud saagiga.

Mais lihaveistele

Õnne Söödile pole kokkupuude maisikasvatusega esmakordne. Kui ta pärast põllumajandusakadeemia lõpetamist Pöide sovhoosi tööle tuli, oli mais siinmail juba maha külvatud ja sellest tehti Oti lauda juurde maapealsetesse aukudesse märgsilo. Viimati kasvatati maisi Pöide kandis kuuldavasti 1991. aastal. Veerandsaja-aastaseks veninud pausi lõpetab Sööt sel kevadel.

Pöide AG OÜ juhatuse liige Egon Jürisson rääkis, et kuigi maisisilo kasutatakse üldiselt piimakarja söötmiseks, siis nemad panevad maisisilo eeskätt nuumpullide söödaratsiooni. Heade tulemuste korral plaanib ettevõte maisi kasvupinda suurendada ja sel juhul võib maisisilo minna ka Hellamaa farmi piimakarjale.

“Tulemustest saame rääkida siis, kui silo on purki pandud ja paar kuud on söödetud,” sõnas Jürisson. Ta on veendunud, et ettevõtte taimekasvatusspetsialistid saavad uue kultuuri viljelemisega hakkama. Kui asju teha õigel ajal ja õigete töövõtetega ning ilmastik on soodne, ei tohiks maisikasvatuses midagi ülemäära keerulist olla, tõdes Jürisson.

2014. aastal pärast 18-aastast pausi uuesti viljakasvatusega tegelema hakanud Kärla PÜ juht Ülar Tänak külvab maisi 57 hektarile Eikla põldudele. Sel aastal jäi ettevõttel sööta puudu ning energiarikas mais aitab siinkohal tagalat kindlustada. Kokku on Kärla PÜ-l põllukultuuride all 330 ha, neist omakorda suurem osa taliviljade all (taliraps, talioder ja tritik). Talirapsi on Tänakul külvatud 170 hektarile, kuid hirvekahjude tõttu pole talirapsi kasvatamine sugugi riskivaba. Hiljuti pimedal ajal koju sõites nägi Tänak ühe oma põllu peal 50–60 hirve. “Silmad helkisid neil pimedas nagu lehmakarjal,” sõnas põllumees. “Praegu on see hetk, kus metsa alt pole midagi võtta, ja siis on hirvedel hea rapsipõllul kõhtu täitmas käia.”

Eestis maisi all 9000 ha

Rauni POÜ juhi Aive Kesküla sõnul kavatsevad nemad maisi külvata Väljaküla farmi ligidale 24 hektarile. Kesküla sõnul lihtsustab maisisilo söödaratsiooni koostamist. Julgust mais külvikorda võtta annab ka asjaolu, et Kõljala ühistu maisikoristustehnika, millega ka teenustöid tehakse, on võimeline koristama saaki kuni 200 ha põllupinnalt. Ilma kohapealse kombainita muutuks maisikasvatus oluliselt riskantsemaks.

16 hektaril plaanib maisi kasvatama hakata Ratla OÜ, kuid ettevõtte juht Raido Tsion polnud veel kindel, kas plaanist sel kevadel asja saab. “Niipalju teisi töid on praegu korraga kaelas, et pole kindel, kas jõuab.”

Maisikasvatusega tegi Saaremaal möödunud aastal otsa lahti Kõljala POÜ, kes külvas maisi 50 hektarile ja sai sügisel korraliku saagi. Kümme aastat tagasi metsseakahjustuste tõttu maisi kasvatamisest loobunud Kõljala ühistut julgustas vanale rajale naasma seakatku tõttu oluliselt vähenenud metssigade arvukus ja piimakarja suurenemisest tekkinud vajadus täiendava sööda järele.

Statistikaameti andmetel on maisi külvipind Eestis oluliselt suurenenud. Kui 2004. aastal oli siinmail maisi all 1115 hektarit põldu, siis 2017. aastal kasvatati maisi juba 9179 hektaril. Suurimad kasvupinnad olid mullu Jõgevamaal (1551 ha), Lääne-Virumaal (1481) ja Järvamaal (1326). Kõik need maakonnad kuuluvad piimatootmises Eestis tipptegijate hulka.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 293 korda, sh täna 1)